liiga tõsi lihtsalt

On the first page of our story

The future seemed so bright

Then this thing turned out so evil

I don't know why I'm still surprised

Even angels have their wicked schemes

And you take that to new extremes

But you'll always be my hero

Even though you've lost your mind

Just gonna stand there and watch me burn

Well that's alright because I like the way it hurts

Just gonna stand there and hear me cry

Well that's alright because I love the way you lie

I love the way you lie

I love the way you lie

Now there's gravel in our voices

Glasses shattered from the fight

In this tug of war you always win

Even when I'm right

Cos you feed me fables from your head

With violent words and empty threats

And it's sick that all these battles are what keeps me satisfied

Yalla habibti

Naljakas, millistel hetkedel tulevad inimesed meelde. Ja see, mis nende inimstega kaasneb, see minevik, igatsus tuleb peale. Sattusin lugema ühe neiu blogi, mis pani mõtlema. Polnud sinna kaua sattunud ning ilmselgelt ka mitte tema. Aga see, mis ma sealt lugesin, pani mu mõtlema. Kõigele sellele, mis temaga läbi elatud on ja kui kallis ta mulle kunagi oli. Irooniline, kuidas inimesed eralduvad ja pärast igatsust tunnevad. Lugesin seda blogi, oletuste ja loogika järgi sain aru, millest või mis kohast on jutt. Ja siis tulid mälestused. Neid tuli korraga nii palju, et see võttis mu seest tühjaks. See polnud selline hea liblikad-kõhus tunne, see oli igatsus, valu, mis võtab seest tühjaks ja ajab südame pahaks. Sedagi kuiadgi imelikul kuid heal moel. Ma tahan tagasi, tahan kohe. Tahaks seda kõike nii väga tagasi. Kas või hetkeks. Lihtsalt selleks, et veenduda, et see oli päriselt. Et see toimus ja see oligi nii hea, nagu ma seda mäletan. Ma ei hooli neist intsidentidest, mis juhtusid, neist tülidest, see kokkuvõttes on kõik naljakas ja niinii hea. Ja ma siiralt loodan, et järgmine suvi see ka juhtub. Et ma saan sinna. Sest enam pole piire, pole asju, mis seda takistaks. Kõik võimalused on olemas ja ma näen, et ma peaksin seda kasutama. Iseasi, kas kõik nõus on kuid vähemalt ma prooviksin. See üks soov, näha neid inimesi, näha, kui väga ma seda reaalselt igatsenud olen. Ja teda. Siiski mu südames olnud neiu, kurb et nii läheks. Aga nüüd läheb paremini, lähen meenutan seda. Ja ma jääks sinna kauaks, sest see on reaalne paradiis.

And it ain't where we at it's how we made it here

Sain ennast tühjaks kirjutatud, tunne on.. parem ? Võimalik. Ühesõnaga, tegelikult tahtsin kirjutada olevikust. Minevik oli, nagu oli, võtsin ennast kokku ja keeran uue lehekülje. Hakkan korralikuks, aitab neist pidudest, suutsin enne nendeta olla, suudan nüüd ka. (Mis ei tähenda, et ma nüüd ühelegi enam kunagi ei satu, kindlasti aga alkohol jääb neist plaanidest välja). Miks ? Aga ma küsiks sellepeale miks mitte ? Milleks üldse juua ? Ma pole siiani täpselt aru saanud, miks ma jõin. Aga enam ei taha, lihtsalt pole vaja. Teiseks, ma ei joo tervise pärast. 4 nädalat voodirežiimi andis palju aega asjade üle mõelda ning nagu näha, on tervis tähtsam, ning sel hetkel, kui sa pead tablettide all voodis olema kaua aega, tuleb mõistus pähe küll. Seega aitab selleks korraks. Küll peale 18ndat sünnipäeva aega vaadata edasi. Enne tahan saada oma kooliga kõik korda. Ausalt, päris sitt, kui sinu nr.1 prioriteedis perses on. Kole lause, oh well. Aga nii on. Kolmandaks, tahan siiski oma kollektsiooni valmis saada, ükskõik, kas nende inimeste abita või abiga, aga ma tahan. Ja neljandaks, ma tahaksin oma nädalavahetusi veeta väljapuhates. Endast, inimestest, lihtsalt magada. Ja mitte magada nii, nagu te kõik päev peale pidutsemist magate ja ka pühapäeval veel reedesest peost zombid olete. Seega, vaheldus on hea ja ma enam ei viitsi. Inimesed on üle visanud ning kodu heade mõtete ja sõpradega feels heavenly. Seega, kui keegi normaalne on veel olemas ja tahab minuga kaineid plaane teha ja midagi awsm'it korraldada, let me know :) Im out.

How many people can make you feel extraordinary ?

Ütleks nii, et it's been a while. Ajaga on nii palju muutunud ja toimunud, ma ausalt ei teagi, kuidas ja kas seda sõnadesse panna.
Blogi pole olnud minu jaoks kunagi koht, kuhu ma kirjutan oma päevast. Või oma nädalast. Sellest rutiinist, mis ümbritseb. Pigem on see koht, kuhu ma aeg-ajalt ennast peidan. Koht, kuhu kirjutan välja kõik oma kõige süngeimad ja rõõmsaimad mõtted, koht, kus ma saan ennast lihtsalt väljaelada, ilma et keegi mind kuidagi hukka saaks mõista. Ja siiralt ei huvita, kui keegi kusagil sellest räägib.
Viimasel ajal olen üha hakanud märkama, kui palju on mu elus tühiseid inimesi. Ma tean, ükski neist ei ole tegelikult tühine, kusagil kindlasti on mingi põhjus, miks just nemad mu elus on. Kuid kui ma neid vaatan, kuidas nad käituvad ja mida teevad, siis tihtipeale ma tahaksin nad oma elust ära kustutada. Lihtsalt üks klikk ja neid enam pole. Ei mälestusi, ei muud.. lihtsalt, läinud. Ja siis on need teised inimesed, need kes peaksid mulle korda minema, kellele mina peaksin korda minema. Ja nad on siin. Ning siis neid enam pole. Ja nad tulevad uuesti. See kõik on pannud mind mõtlema sellepeale, et kas mul on tegelikult neid vaja ? Ja kõige kurvem ongi, et ei ole. Ma ei vaja neid, nad ei täiusta mu elu mitte mingitki pidi. Mõned neist räägivad päevast päeva minuga, täiesti tähsusetutest asjadest. Teistega räägin aastas korra. Ja ometigi ma tunnen, kuidas need inimesed on minu jaoks samal tasemel. Nad tähendavad minu jaoks samapalju. Ja ma olen enamgi kindel, et kui nad üks hetk sellel üle mõtlema hakkaksid, avataksid nad samuti, et tegelikult pole siin midagi ühist. Seega, ma kustutangi nad oma elust. See ei tähenda, et ma torman nüüd internetti kiirelt kustutama. Ei, minu pärast olgu nad seal facebookis või ärgu olgu aga oma elust ja mõtetest olen ma nad eemaldanud. Tean, et ma ilmselt mõtlen palju ja vahel liigagi, aga mõnikord tuleb see kasuks. Just nagu hetkel. Ma olen avastanud, et need inimesed, kes minust nö. hoolivad, on tegelikult need, kes minust kõige vähem välja teevad. Jah, tean, et see, palju sa inimesega suhtled, ei näita, palju sa neist hoolid aga teatud inimeste puhul see vist siiski teeb seda. Kui inimene, kes sulle väidab, et ta sind igatseb ja ka kõike muud ilusat, teeb sinu olukorrast vähem välja, kui see, kellega sa aastas korra räägid, siis on ju midagi valesti, või mis ?
Ühesõnaga, see kõik mis ma siin räägin on ka ebamäärane, aga ma arvan, et midagi jõuab sealt ka kohale kellelegi. Kui ei, pole hullu. Ju siis ma ei mõelnudki sulle. Kõik, mis ma öelda tahtsin tegelikult, on see, et tuleks järele mõelda, keda sa lased oma ellu, ning hetkel, kui ta seal juba on, siis tuleks mõelda, kas teda on sinna vaja ? Kas temast sõltub midagi suurt või ta lihtsalt on su elus ? Kas ta paneb sind tundma erilisena ? Kas see, kelle pärast te kannatate või kes teile järjepidevalt haiget teeb kuid ometi teie elus püsib, on seda väärt ? Mina leian, et ei ole. Ükskõik, kui valus mul seda hetkel endalegi tunnistada pole, leian, et mul pole vaja teda oma ellu. Ma pole just kõige tugevam inimestest lahti ütlemises, aga ma luban endale see kord, et ma võtan seda tõsiselt. Ma siiralt enam ei viitsi kannatada. Kahest eelnevast korrast piisas juba.

- :"You always do this. You always find something wrong with everybody who likes you. And I date guys who have real problems. I date guys who steal my credit card and then they tell me it's my fault because I left it out. You find these perfect guys and then you're like, it will never work he's too happy."

- :"Look I know I'm supposed to want to be in a relationship, but I just end up with a broken heart and a bunch of his old t-shirts. I'm not good at this stuff. Yeah, talking. Communicating. Relationship stuff. If we were in a relationship I would become a weird scary version of myself. My throat starts constricting. The walls start throbbing. It's like a peanut allergy, like an emotional peanut allergy."

It's so loud inside my head with words that I should have said. And as I drown in my regrets I can't take back the words I never said

Oioioi. Ma ei tea, kust alustada. Loogiline oleks, et alustaks algusest aga kurb tõsiasi on see, et ma ei mäleta. ja loogika pole mu parim külg.
Alustan siis sellest viimasest blogi positusest, mis lõppes sõnadega, et lähen oma Ilonaga Apollosse. No tõesti, ilmselt mu elu halvim mõte üldse. Kõik need pildid ja jutud ja videod peale seda pidu, minu elu halvimad ja parimad mälestused. Lammutasime korralikult oma neiuga, jõin esimest korda tekiilashotte ja peale seda muud enam ei joo ka. Kiidan ! See on üks pidudest, mis läks nii lappama, et jah. Pole sõnu. Panime naiskaga korraliku peo maha igatahes. Ja sain tuttavaks ühe kõige huvitama ja toredama poisiga. Üleüldse, ükskõik kui naljakas see ka pole, siis mina, kes on alati kaine, on viimased 4 kuud ainud päevast päeva joonud. Endal on juba häbi. Peale Apollot ütlesin endale, et nüüdseks aitab. Ja noh, aitaski, kuni tuli kooli spordipäev, peale mida otsustasin, et võiks ju juua. Ja võiks juua ka terve neljapäeva kaineks saamata ja minna õhtul Andriga Grindile. Grind oli GRIND. Nägin üle pika aja Anni, mis siis, et me kumbki sellest midagi ei mäleta. Üle pika aja oli üks hüpersuper tore üritus. Reedel ma ilmselgelt kooli ei jõudnud, ega kaineks ka vist ei saanud. Reede õhtu oli fucked up, sõna otseses mõttes. Läksin oma fucked up neiuga Fucked Up Partyle. No, pole muid sõnu selle peale kui Fucked Up. Oibljäää, mis pidu see oli järjekordselt. Enne pidu sain linnas tuttavaks ilmselt kõige intellgientsema ja kõige toredama ja ilusama kutiga terves Tallinnas. Ja Eesti, väike nagu ta on, oli ka see kord seda. Umbes peale tundi aega jalutas see sama kutt mulle samal peol vastu. Mis seal ikka. Edasine on üpris hägune, tean ainult seda, et jõudsin hommikul esimese bussiga koju. Järgmine õhtu läksin Karliga linna, saime Laura ja Georgi ja veel mingite viimsikatega kokku ja jõime järjekordselt mälli. Nägin oma Joonast ja Juhanit ja kõiki teisi toredaid kutte, keda ammu polnud näinud. Superhea õhtu oli, ausalt ! Nüüd olen suutnud peaaegu terve nädala ilma üle laskmata isegi koolis ära käia. Olen peaaegu, et uhke. Ja siis, tahaks rääkida eilsest, sest ma suutsin ennast nii katki teha. Põlv sinine ja käsi sinine ja iseenesest jäin nagu bussiuste vahele ka. Sellessuhtes läks õnneks. Aga üldiselt, eilne oli sitaks kõva ainult kahju, et ma reaalselt pm esimest korda elus MITTE MIDAGI ei mäleta. Sellega läk natuke pahasti nüüd.
Ja nüüd selle pika joomingukirjelduse järele tahaks mainida ära, et kooliga on nii perses kui üldse saab. Ma ausalt ei tea, kuidas nii läks. Ja käisin eile Karliga kinos üle pika aja, ja nägin ära lõpuks Step Up 4. Mul pole sõnu selle filmi jaoks, terve aja olid külmavärinad ja mõtlesin, et tõusen lihtsalt ise püsti ja hakkan tantsima. Väga kõva film, üle pika aja tõesti meeldis. Nii, et kes veel näinud pole, soovitan kiirelt minna !! Igatahes, ma edaspidi üritan hoida ennast konditsioonis ja võtta kokku ennast koolis.

Ühesõnaga, armastan oma elu lihtsalt üle kõige ja neid inimesi, ei tea mis teeks ilma nendeta. Aitäh ja xoxo :)

Ja kohe tulevad pildid ka

Kunagi ei olda rahul seal kus ollakse.

Lubasin endale, et ei jäta seda kohta unarusse ning hakkan igapäevaselt kirjutama. Peale seda esimest koolinädalat võin öelda, et nii see kohe kindlasti olema ei saa kahjuks. Koolipäevad on 8-9 tundi pikad ning peale seda on kas autokool või sõit või trenn. Või siis ma olen surmväsinud. Ja kool üdse ei keri. Ebanormaalne on see, mida selle aastaga tuleb korda saata. 12 raamatut, uurimustöö ning lugeda lisaks veel 5 raamatut, autokooli teooriaeksam ning sõit, valikainetega seonduv, filmi kirjutamine ja selle filmimine, trenn ning selle kõige kõrvalt tahaksin omada veidi ka sotsiaalset elu ning magada piisavalt. Kuidas kurat, ei tea.
Tänane koolipäev läks juba lappesse, 4 päeva on maksimum, mida mina koolis kannatan. Magasin esimese tunni sisse, mõtlesin siis lõpuks, et kurat, võtan kokku ennast ja olen selle esimese nädala ära, kuid jah.. Läksin teiseks tunniks kooli, kolmanda tunni istusin niisama, sest haiguse pärast kehalises ei käi. Ja peale seda viskan see nii üle, et  tulin koos 5 klassivennaga nihhi sealt ja tegin kodus pannkooke. Ausalt, maailma parimad pannkoogid, mis siis, et ma elus 3ndat korda ise pannkooke tegin.
Tervis on tänu nendele ravimitele ikka väga putsis, iga väikenegi külmetus mõjub nii hullult. Hetkel loodan ainult, et see kõik saab läbi, sest viimased 3 nädalat olen reaalselt haige olnud. Kuradi kopp ees sellest, aitab küll nüüd.
Mitte miski ei suuda mind hetkel rahul hoida, kõik ajab närvi. Tahaksin pooled oma tuttavad ära unustada, sest ma näen, millised nad on. Pooled inimesed võiks lihtsalt ära kaduda, sest nende mõttemaailm on nii mööda. Ja sellised inimesed moodustavad selle perses ühiskonna, kus elama peab. Ma lihtsalt ei taha enam jätakata nii kõigega. Midagi peab muutuma.
Ja mind ajavad fucking närvi inimesed, kes ei suuda oma ego alla suruda ja öelda, et neil pole õigus. Võtke kokku ennast. Tahaks preagu nii palju ausalt välja öelda, kui munn mõni on, aga ma lihtsalt ei hakka. Jah.

Ja homme Apollo laks Ilonaga jajaja !

xoxo

You could walk straight through hell with a smile

Olen aasta aasta järel ärganud 1. septembril mõttega, et kõik see sama bullshit algab jälle. Kõik see sama, samad õpetajad, samad hinded, sama mõttetu rutiin. Täna hommikul, peale pikka ja unetut ööd, ärkasin ma teadmisega, et hakkab uus kooliaasta. Mõneski mõttes siiski ju vana, kuid millegi pärast oli tänane hommik teistmoodi. Võib-olla puutub asjasse see, et tänane kuupäev on kolmas mitte esimene. Omades mõtetes olles leidsin ennast järsku kõige selle sita keskelt, mida ma viimased aasta aega olen pidandud taluma. Järjekordsed tülid, draamad ja haigetsaamised, millel ei tundu lihtsalt lõppu olevat. Ausalt, peale seda kõike tundub ainus hea mõte olevat see kõik unustada. Uus kooliaasta. Uued inimesed. Uus algus. Tundub pealt näha ju hea ning ilus ? Loodetavasti. See kõik tundus tehtav, kuni aktuseni. Sel hetkel seal istudes, tundsin ma juba kuidas kõik see mulle ei meeldi. Olgu. Klassis üleskirjutades oma uut tunniplaani leidsin, et see kooliaasta on juba perses. Okei, mis seal ikka. Uued klassikaaslased tundusid vähemalt toredad, seegi hea. Kuna kõik eelnev pole minu teha, otsustasin, et kannatan selle kõik ära ja positiivne suhtumine siiski on minu teha. Parem ikka kui päevad läbi seda kõike vihata. Sain lõpuks koolist minema, kurat, see tunne oli täna juba parim. Ja ausalt, see päev sai ainult sitemaks minna. Jooksin kokku inimesega kohas, kuhu peale minnes oli esimene mõte, et õnneks sellega tema ei sõida. Ja muidugi, järgmine hetk pilku tõstes astub ta sinna sisse. Ffs, kes mind täna nii väga vihkab, et ta mu maailma tagurpidi pöörab ? Fuck you, ausõna.
Ja peale seda kohtumist ma tundsin, et ma pean eemale saama, pean ära unustama. Uus algus, right ?
Ja peale kõike seda loodan, et kõigil teistel oli parem 3.september kui minul.

Ja btw, see suvi oli EPIC ! Ma ei hakka kirjutama kellega, kus ja millal ma mida tegin, võimalik, et lisan mõned pildid, kuid pean tunnistama, et need inimesed on super mu ümber ! Suvi algas küll sitati, kui sain oma haigusest teada ning need lõputud arsti juures käigud ja analüüsid ning rohud koormasid mu üpriski ära, kuid ma saan hakkama, olen ju alati saanud. Sellegi poolest, see suvi läks korda ja need inimesed ja kõik see, muah ! Ning ma pean siiralt tänama neid inimesi, kes on olnud mu kõrval, toetanud ja kuulanud mind kas või kell 3 öösel. Armastan teid.

I want something that I wantSomething that I tell myself I needSomething that I wantAnd I need everything I see.

“There comes a time when we must expose our weaknesses; when our secrets can no longer remain private; when our solitude can no longer be denied; when our pain can no longer be ignored. But sometimes, we feel so alone that a weakness we thought we’d overcome.. suddenly becomes too strong to fight.”

You know it's real when your latest nights are your greatest nights. The sun is up when you get home, that's just a way of life.

Olen alati olnud inimene, kes leiab alati ja kõiges midagigi head, kuid tagasi vaadates leian ma ainult ühe suure vea ja palju kahetsust, et see üldse toimus. Naljakas, kuidas kõik need laused, mida ma ütlesin, on muutunud nii kiirelt tähtsusetuks ja ma olen selle üle õnnelik. See, mida ma tundsin, on muutunud kõigeks muuks, täiesti vastupidiseks, ilma mingi suurema põhjuseta. See kõik oli üks suur küsimärk terve aja, ning lõpuks sain ma sellele kõigele vastuse. See muutis nii mõndagi. Kuid aeg-ajalt me vajame muutuseid. Muutused on head. Iga natukese tagant tuleks oma elus muuta midagi. On imelik tunnistada, kuid ma olen rahul sellega, mis toimub hetkel, ning ma armastan neid, kes mu elus jätkuvalt on, ja neid, kes juurde on tulnud. Ja ma olen õnnelik, rohkem kui varem. Ma olen üksi ja õnnelik. Midagi uut minujaoks. Ja võib-olla on üksi olemine kõige parem. Just see, mida mul vaja oli. Võib-olla on nii kõige parem. Kahtlusi on, kuid milleks? Ma ei viitsi ennast enam vaevata. Oli, mis oli. Kahju, et oli. Hea, et enam pole. Ja kõik on liiga hea.
Ja viimased päevad on olnud awesome. Ma armastan seda elu liiga palju.

www.itswildouthere.tumblr.com

Eilne päev koosnes arstidest, suutsin kolme juures käia. Kukkusin ühekorra kokku ka korralikult, hea päev. Pisikesega on vähemalt korras kõik :)

When we see an opportunity in life, we have to take it. Whether it's the hope of winning back the love of our life, a shot at proving our worth, or the chance to show a child the right path, but sometimes when we answer the call we have no idea what opportunity awaits us

http://24.media.tumblr.com/tumblr_m67205ivBN1rytnxdo1_500.jpg

Mu nukid näevad almost sama ilusad välja. Rohkem ei lähe seintele kallale ilmselt.. :D

It's like you're screaming, and no one can hear

You almost feel ashamed

That someone could be that important

That without them, you feel like nothing

No one will ever understand how much it hurts

You feel hopeless; like nothing can save you

And when it's over, and it's gone

You almost wish that you could have all that bad stuff back

So that you could have the good

She's really counting on your love

Still struggling uphill

But you act like you don't care

Right now she could really use a shoulder

Hanging onto the edge til it's over

She's crying for your love tonight

Loneliest heart to survive, she said

We lie to ourselves so much that after a while the lies start to seem like the truth. We deny so much that we can't recognize the truth right in front of our faces.

'Cause I made, I made
I made the mistake
the mistake of trusting you


Yeah, people like you just fuel my fire
Yeah, people like you just do
You liar, you liar


Yeah, my layers are thick
and I've got bad attitude.
Yeah that knife in my back
has fingerprints that belong to you.
Got a grudge, got a grudge
got a grudge that I'm holding
for as long as I like
'cause you lied, you lied
you lied to my face
and that's something that I can't forgive

We are free, where everything’s allowed and love comes first

Piisab ühest ainsast vihmapiisast, et panna naerma kaua põua käes kannatanud maa omanikku. Piisab ühest 'jah'ist, et ühendada kaks õnnelikku üksteist armastavat inimest. Piisab mõnest päikesekiirest, et muuta päev paremaks. Piisab ühest naeratusest, et muuta kellegi tuju heaks. Üks sekund on aeg, milles võib nii palju hea juhtuda. Tegelikult ongi just need pisiasjad need, mis kõike muudavad. Seda kõike on nii väheses koguses ning ometi võib see kellegi päeva või isegi elu muuta. Hämmastav, kui vähe on tegelikkuses õnneks vaja, kas pole ? Samas tekitab meeletult halva tunde minus see, kui hakkan mõtlema, et klaas vett kusagil kaugel maal muudab mõne lapse nii kuradi õnnelikuks ning meie vingume siin, kui tehakse valesti midagi tegelikult täiesti tähtsusetut. Vahel ma tahaks nii väga muuta oma suhtumist sellesse kõike. Lihtsalt, endal on kurb mõelda, et ma ei oska õnnelik olla. Paljud meist ei oska. Ja ma nii nii väga tahan, et see muutuks. Ning ma olen nii kuradi tänulik, et mu kõrval on keegi, kes sellel kõigel täituda aitab, et ta tahab seda muuta. Viimased 7 päeva pole olnud mu elu kõige õnnelikumad päevad, kuid nad on muutnud palju. Ja ma olen õnnelik, et nii läks, sest ma tean, et nüüd saab ainult paremuse poole minna. Ma siiralt armastan elu. Ja ma armastan Teda. Kõik on nii nagu peab.

I don't know what I want, but that doesn't mean I should settle down with things what doesn't make me happy. I just continue going until I find what I really need.

some things we don’t talk about, 

rather do without, 

just hold a smile. 

falling in and out of love, 

ashamed and proud of, 

together all the while. 

you can never say never, 

while we don’t know it, 

time and time again. 

younger now than we were before. 

don’t let me go

picture, 

you’re the queen of everything, 

far as the eye can see, 

under your command. 

i will be your guardian, 

when all is crumbling, 

steady your hand. 

we’re falling apart, 

and coming together again and again. 

we’re growing apart, 

but we pull in together, 

pulling together, together again

I would stop time to stay with you, I would stop time so we don't move, I would stop time to keep you.

Ma ei tea, see tunne.. Mul pole sõnu selle kirjeldamiseks. Kui sa terve nädala oled eemal inimesest, keda sa mitu kuud järjest põhimõtteliselt iga päev näed, siis see igatsus on tappev. Lõppude lõpuks ma harjusin ära ja arvasin siiralt, et ongi tuim olek kuid mida aeg edasi, mida vähemaks jäi neid minuteid ja meetreid meie vahel, seda rohkem hakkasin ma üle keha värisema ning mu süda taguma. See aeg tundus nii lõpmata pikk, ning see hetk kui ma teda nägin, terve mu sisikond tõmbus õnnest krampi ja põlved läksid nõrgaks. Hämmastav, kuidas keegi saab üleüldse nii mõjuda. Kuidas on võimalik, et see tühine nädal tundus just kui terve igavik ? Ilmselt täna õhtul sain oma elu kõige parema kallistuse, ma ausalt ei tahtnud enam teda kunagi lahti lasta. Päris kohutav on tegelikult elada teadmisega, et oled kellestki niivõrd sõltuv. Armastan sind tibu !

Hey girl, is he everything you wanted in a man?
You know I gave you the world
You had me in the palm of your hand
So why your love went away
I just can't seem to understand
Thought it was me and you babe
Me and you until the end
But I guess I was wrong


Don't want to think about it
Don't want to talk about it
I'm just so sick about it
Can't believe it's ending this way
Just so confused about it
Feeling the blues about it
I just can't do without ya
Tell me is this fair?


Is this the way it's really going down?
Is this how we say goodbye?
Should've known better when you came around
That you were gonna make me cry
It's breaking my heart to watch you run around
'Cause I know that you're living a lie
That's okay baby 'cause in time you will find..
What goes around, goes around, goes around
Comes all the way back around

Now I know that I’m not

All that you got

I guess that I, I just thought

Maybe we could find new ways to fall apart

Samm sammu haaval hävitab see minus kõike. Seest välja, õnn muutub õnnetuseks ning ainus, mis selle vastu aitab on tegu, mida ma teha ei suuda.

Sweet love, sweet love

Trapped in your love

I’ve opened up, unsure I can trust

My heart and I were buried in dust

Free me, free us

You’re all I need when I’m holding you tight

If you walk away I will suffer tonight

I found a man I can trust

And boy, I believe in us

I am terrified to love for the first time

Can you see that I’m bound in chains?

I’ve finally found my way

I am bound to you

So much, so young, I’ve faced on my own

Walls I built up became my home

I’m strong and I’m sure there’s a fire in us

Sweet love, so pure

I catch my breath with just one beating heart

And I embrace myself, please don’t tear this apart

A hundred hearts would be too few to carry all my love for you.

Kuidas teha midagi, mida sa teha ei taha ? Kuidas otsustada midagi, millele sa tegelikult vastust saada ei soovi ? Kuidas see kõik õigeks muuta ? Ma ei saa aru, kuidas alati leian ma ennast millegi vahel olevat ning ei suuda järjekordselt otsustada mida teha. Halvim ongi see, et tahaks loobuda kuid midagi nii suurt hoiab seda kõike koos, et ma lihtsalt ei suuda. Miks vastuseid nii raske leida on ? Ma ju tahan seda aga miks see kõik peab nii keeruline olema ? Miks õnnelikuks olemise nimel peab nii meeletult vaeva nägema ? Nii palju on küsimusi aga vastuseid pole.

Is this love?

When the sun goes down

but this love, it’s just not enough for me

It’s just not enough for me

violently I’ve come around

An extension of hope, this could be misleading

Could you write it down now

'cause I can’t speak

And it cuts like a knife in the cracks that I can’t read

and you’re pulling me down, so I can’t breathe

It’s a situation, sometimes we all want out

Vicious regulations, from time to time we need some help

And all of a sudden ..it just stops and all fades away

G: I don't need your credit cards, and I don't need your money, but if our relationship is gonna work, I need your respect. Because if you don't, I'm gonna put on my new shoes and walk out the door. I'm just pointing something out. I'm a pretty girl, and pretty girls are never lonely.

Sest et osad inimesed on siiralt head, mul pole sõnu :')


A : "no ta ei saa äkki aru, kui vedanud tal on."

Each day you're not here

Feels like a thousand years

Need a magician to make time disappear

Once you're near I won't let goYou're what I need and all I know

30 days to us

30 days to love

Each second I'm here thinking what I wanna do

What I wanna do when I get to you

One month, four weeks, too many hours

Sunrise sun fall

I'm growing tired

How it feels on day one

It doesn't get better till I have your love here forever

There's nothing I want more than you right now

There's nothing you could say, nothing you could do, there's no other way, when it comes to the truth.

musimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusimusi !

Just wondering.. kuhu mu igapäevane naeratus ja hea tuju kadunud on ? Nii kuradi halb on nii.

Naudin neid päevi, kui mul on siiralt pohhui lihtsalt. Hämmastav, milleks ma siis võimeline olen.. Oijaaa !

But here's the truth about the truth: It hurts. So we lie.

Olenemata sellest, et kõik on ilmselt parimast parim, närib mind mu sisetunne iga päev aina rohkem ja rohkem. Ja tänu minevikule ning kõigele muule tean, et see tunne ei ole mulle varem valetanud. Nii kuradi imelik on kõik, pole õrna aimugi, mida ma ette peaks võtma. Ja kas üldse peakski ? Lihtsalt, vahel soovin, et kõik oleks kergemast kergem, et ei oleks vaja karta ning kõiki oleks võimalik usaldada. Oleks siis asi ainult mõtlemises kinni aga kui pärast päeva on sisemiselt rahutu tunne ja närvis oleks, rääkimata sellest halvast aimdusest, siis ju peab midagi valesti olema.. Kõik on nii õrn ja kõik on nii kahtlema panev, mis toimub ?

There comes a moment when it's more than just a game, and you either take that step forward or turn around and walk away. I could quit but here's the thing, I love the playing field.

Lihtsalt, mida vittu mees. Ma ausalt ei tea, kas keegi on tundnud seda tunnet, kui keegi sulle tähtis inimene teeb või ütleb midagi sellist, mis teeb haiget nii, et see lööb sul terve mõtte tühjaks ja sa lihtsalt muutud tuimaks. See tunne, kui terve su kõht tõmbub krampi ning ainus asi, mis seda vähegi suudab leevendada, on värske õhk. See tuimus ja imelikult piinav olek.. Mina igatahes sain seda täna üle pika aja tunda ja ausalt, polnud just mu parim päev.

Esiteks, ma ei jõua mõelda hetkel, kuidas või mida inglise keeles kirjutada. Teiseks, paljud öelnud, et peaksin eesti keeles siiski kirjutama. Kolmandaks mul niigi oli see mõte pikemat aega. Seega, edaspidi on nii

I've asked about you and they've told me things

but my mind didn't change

I still the feel the same

what's a life with no fun, please don't be so ashamed

I've had mine, you've had yours we both know, we know.

They don't get you like I will

my only wish is I die real

cause that truth hurts, and those lies heal

and you can't sleep thinking that he lies still

so you cry still, tears all in the pillow case,

big girls all get a little taste

pushing me away so I give her space

dealing with a heart that I didn't break.

I'll be there for you, I will care for you

I keep thinking you, just don't know

try to run from that, say you're done with that

I guess after awhile of ignoring, we get tired of being angry and instead, we feel sad. We get reminded once in awhile why we're not talking in the first place, but there comes a point where there's no more anger.. just disappointment.

.. So true. It's funny, that I don't even have words for that. Really, I think that I have never felt so much different feelings at the same time. I'm still in a shock but that's ok. The thing is, I hate when people promise/say something and then they don't put them into practice. It's forgiveable when you do it once or twice, but when it happens almost every week, then I have really big doubts about that person & he's feelings, far from my trust. I am just so disappointed in everything right now, that I don't know, what to do. Like one person said: " You have to do the right decision. And you have to decide, what you feel, not what you want. Just, please, be sure that this decision is right and you have no doubts about it later." I really should listen people more. Decision is done and I'm not sure, if it was the right thing to do. And now I'm trapped, cause I can't change it and hurt somebody more and more. It's just.. I don't know. No matter what I do, it still feels wrong.

Best decision is just to walk away.

This wasn't easy at all.

Kui sul on midagi ülemäära palju käes, ei oska sa seda hinnata.

I have discovered, that Lana Del Rey is so f'cking good so, enjoy !

He went out every night

And baby that's alright

I told you that no matter what you did I'd be by your side

Cause I’m a ride or die

Whether you fail or fly

Well shit at least you tried.

watch it burn, let it die, cause we are finally free, tonight

I just don't have any idea, what to do anymore. I've run out of ideas, how to keep everything together or even how to be happy. Really, I don't want anything to end or smth but that's all I can take for now. Maybe I'm the problem, but things don't happen only thanks to one person. There's always two sides and I think that one of them isn't the same anymore.These things and problems will be back soon & then again and again.. I want to say so many things, so many things have to be done but he won't listen me and the saddest part is, that I have to admit that it won't last forever. I don't sparkle anymore, happiness is somewhere far away and I just sit here, without words. Actually, I have so many words but I've noticed that they don't work. So.. I'm out of everything. I really just want to go somewhere and be there as long as I can, because  things here aren't the way they're supposed to be.

Choose your last words,

This is the last time

Cause you and I

We were born to die

Take a chance, roll the dice. Money can't buy love, because it's overpriced. Don't overthink, just hope it's right

+

She's going out to forget they were together

All that time he was taking her for granted

She wants to see if there's more

than he gave she's looking for

He calls her up

He's trippin on the phone now

He doesn't want her out there

And alone now

He knows she's movin it

Knows she's using it

Now he's losing it

She don't care

Everybody put up your hands

Say I don't wanna be in love

MoeP.A.R.K 2012

Kristina Toome "Lampara"

Went to Paide, where took place MoeP.A.R.K 2012. Love those dresses, they're just so amazing. Whole MoeP.A.R.K was great and those people were so awsm. It was so good to do something like this over a very long time. More pictures coming up !

10.50

http://uudised.err.ee/index.php?0&id=46709&popup=video

Alates 8.40

I promise, I'll write soon, but for now, my darling is the best boy a girl can have. Never been happier :)

I'm not afraid of anything, even time,

It'll eke away at everything but we'll be fine. 

Maybe it's better that way ?

 You don’t get burned

Cause nothing gets through

It makes it easier

Easier on you

But that much more difficult for me

To make you see...

Love ain’t fair

So there you are

My love

Your heart’s a mess

You won’t admit to it

It makes no sense

But I’m desperate to connect

And you, you can’t live like this

Your heart’s a mess

You won’t admit to it

It makes no sense

But I’m desperate to connect

And you, you can’t live like this

Love ain’t safe

You won’t get hurt if you stay chaste

So you can wait

But I won't waste my love

Ma lähen ja tulen, a kumb neist domineerib ?

Äkki ongi nii, et kergelt tuleb ja kaob nii ruttu,

Lõppu näha juba alguses, eesmärk hävineb, kaotan valvsuse.

Vahel võiks kõik olla nii, et miski ei muutu kunagi,

et ma lihtsalt lähen ja tulen ja lähen ja tulen ja kõik on ikka veel siin.

♥

Cause I simply have best boyfriend ever.

He pulled you closer said he'll never let go

You couldn't trust him but you never said no

In that moment he made you forgot how it feels when he's gone

a mnje vabsje pohui.

Dreamed of para- para- paradise, every time she closed her eyes.

Sometimes I just think, why do I even exist. I'm so dumb & I fcking hate, that I'm so moody. Have no idea, why do I have to fuck everything up when my life's just perfect. He's perfect. Oh god, I have to change, I really do. I had so nice International Women's Day, my honey made it so perfect. Don't have words. Made some pancakes & he brought me roses. They're really pretty. I'm so pleased with him, I'm so happy with him, everything is just too perfect, I'm so afraid that I will blow it somehow and I don't want to do that. He's everything I've ever wanted and now when I have him, I act like some bitch, who doesn't care. What is wrong with me ????? I'm so sorry for that. Thanks honey for the best day ever !

Tell me baby, will you be here when I wake up

Even with no make up

I don't want to fake it

And you don't gotta doubt a second if I miss you

Everytime I'm with you

I feel naked

If I told you girl

Come and run away with me

Now will you throw it all away for me

I need to know that, need to know that

It's not over

Cause you were the boy

Daddy told you to stay away from me

But you're nothing but a fantasy

I need to know that, need to know that

You'd be strong enough to believe in us

I just don't know what's happening.

Heaven doesn't seem far away.

I think that I may write more often now. Maybe all I'm writing about is him, so don't read or don't be mad. It's just.. Oh I don't know. I'm so amazed and suprised, I really don't know what I feel. It's just everything, it's HIM. He's just perfect, everything in him is so good. I have no fcking idea, what is this x-factor, what makes him so special, but there's something, that even I couldn't understand. Still.. I know, it's in him, somewhere. I love the way he makes me feel, how happy he makes me feel. I love the way he makes me smile, laugh. I love his eyes, his lips, his arms. I could just lie and cuddle all day. I have never felt anything like this. With him I'm happiest girl ever, I just can't help myself. It's the way it is and I sincerely hope that it's the way it all stays. 

Hey I heard you were a wild one.

I am the happiest girl alive, really. I have no idea, how can someone mean so much to me with so little time. All I know - he means so much and even more with every day. I feel like a little girl, it's so good and weird at the same time, I just don't know what to think or do. All I know is that I will do anything for him and for this thing to work, I just can't fck up this time. Oh well, here and now it feels good, that's all I want. I haven't been so happy since... ever..? so whatever, I enjoy every minute of it !

ÖÜÜÖÜÕÕÜÖÄÄÖÜÖÜÜÄÄÄ, I have no words to describe how insanely happy I am. Everything just too goooood. Love my life and these people and oh god, I just love you all !

I live it all the way to the limit !

Sauks. Pole ammu kirjutanud. Võib-olla on see viimane eesti keelne postitus siin, sest kuna ma juba twitteri tegin inglise keelseks, siis mõtlesin, et teen seda ka blogiga. Mul on endal veidi kergem siis kirjutada ka. Ühesõnaga siis.. Reisi saaksin kirjeldada ainult sõnadega hämmastav, super ja lihtsalt no niiiii amazing. Armusin veel rohkem Londonisse. Soovitan kõigile, minge ! Reis tõsiselt meeldis, varsti ilmselt panen siia ka pildid üles, aga mul hetkel pole olnud viitsimist sellega tegeleda. Kõige rohkem meeldisid need massive kingapoed, kus ma oleksin hea meelega hulluks läinud. Ja vaatamisväärsused. Ja no Harrodsi toidupood, võiksin seal elada. Ma ei oska väga hästi oma reisimuljeid avaldada, aga oli tõesti super ja hotell ja spaa veel paremad ! Tahaksin juba tagasi minna.
Üleüldiselt on hetkel kõik nii-nii hea, ma ei tea, mida elult veel tahta. Meest äkki ? Ei tunne isegi igatsust mitte kellegi järgi hetkel, võib-olla on ka põhjuseks see, et mu ümber on niipalju nii häid sõpru, et mul pole isegi aega sellega tegeleda või sellele mõelda. Tahaks vahepeal kõiki lihtsalt kallistada surnuks. Kui mõni sündmus ära jätta, siis on mu elu täiesti perfektne. Arvasin, et peale reisi on koolis kõik .. jah, aga olen kõik järeltööd ja kt'd ära teinud ja hinded on väga head, olen superrahul ! Ja ma tahan koolis käia, isegi kui vahepeal tahaks osad inimesed seal klassis maha lüüa. Viimased päevad on ka nii hästi möödunud, ma olen väga heas tujus olnud ning kevad ja päike liiguvad iga päevaga lähemale, mis tähendab seda, et ma muutun aina rõõmsamaks. Hommikul on nii hea ärgata, kui teed  silmad lahti, vaatad akanast välja ja sealt paistab sulle tõusev päike tuppa. Kõik hommikud muudab see paremaks. Täna on esimene päev, kui ma tunnen ka väsimust, ilmselt sellest, et eile jõudsin kell 4 magama alles. Läks natuke halvasti sellega, but it was worth it ! Loodan megalahedat nv'd veel lahedamate inimestega ja päiksega ja toiduga ja aina soojemate kraadidega. Gotta love life ! muah

You gotta be mad

Stone cold crazy

Out of your mind

If you wanna play with me

What are you sick?

Or maybe just straight up ill?

You gotta be crazy as fuck

If you wanna play for real

Why don't you understand

That i don't wanna play your game

You trying to test me once again

But i ain't gonna play your game

Right when you think you know what to say, someone comes along and shows you a brand new way

Pole kaua kirjutanud ja nüüd kaon nädalaks ära, seega otsustasin, et võiksin endast siiski elumärki anda. Täna siis esimene päev 17-aastasena ja sünnipäev möödus nii hästi, armastan oma inimesi :) Niiväga ootan juba, et saaks ära siit tegelikult. Nimelt lendan Londonisse. Can't wait enam, loen tunde. Üle pika aja saab pildistama ja shoppama. Tagasi tulles ujutan oma blogi piltidega üle, see on garanteeritud. Hetkel ma aga midagi rohkemat öelda ei oska, kõik on nii hästi ja ma olen nii õnnelik ! musid  & London, here I come ! ♥ 

It's everything you wanted, it's everything you don't

It's one door swinging open and one door swinging closed

Some prayers find an answer

Some prayers never know

We're holding on and letting go

Going up to bitch
I’ll see it for a million
Accelerating fast
I could do this in a second
Lookin’ in the rear view
Swagger going swell
Leavin’ boys behind
‘Cause it’s legal just to kill
Shift gear
Automatic
Damned if I do
Who is gonna stop me?
When I’m coming through
What we got left is just me and you
But if I go to bed, baby, can I take you?

Get back, get down
Pull me closer if you think you can hang
Hands up, hands tied
Don’t go screaming if I blow you with a bang

Live fast, die young
Bad girls do it well

You was talkin’ shit, now I’m somebody you would love to be.

Surround yourself with people who make you happy. People who make you laugh, who help you when you're in need. People who would never take advantage of you. People who genuinely care. They are the ones worth keeping in your life. Everyone else is just passing through.


Halb tuju tuleb ja läheb viimasel ajal. Nädalavahetus oli lõbus, thank you guys ! Hokit käisime A'ga Premias vaatamas, tõsiselt meeldis. Palju huvitavam vaadata, kui pooli teisi spordialasid. Muidu läheb hästi, kooli ei jõudnud eelmine nädal, sest tõsised seljavalud on/olid. Käisin mööda arste, magasin ja sõin, väga palju sõin. Naudin viimast nädalat, kus saan kõike süüa. Trenn on ka unarusse jäänud, täna üle pika aja käisin, love that feeling. Avastasin endale paar päeva tagasi Mac Milleri. Enne väga kuulnud pole, ei avaldanud muljet ka kunagi. Nüüd olen 3 päeva järjest replay peal kuulanud laule, kiidan. Üldiselt on kõik niiiii hästi, tahaks kõiki kallistada surnuks, armastan teid nii palju xoxo

Kuidas on võimalik, et keegi teeb sulle haiget, ilma, et ta sul olemas olekski igal võimalikul moel ?

When you're happy like a fool, let it take you over. When everything is out, you gotta take it in.

Gandhi ütles kord, et ole muutus, mida sa tahad maailmas näha. Ma arvan, et igaüks mõistab selle mõtet omamoodi. Kaasaarvatud mina. Ma tahaksin muuta maailma nii mitmes mõttes, isegi kui ma tean, et see ei ole ilmselt võimalik, unistan ma sellest aina rohkem. Gandhist järeldudes alustama peab iseendast, mida ma üritanud olen. Eks igaüks teab, kuidas ja miks. Maailm on tegelikult tõsiselt kaunis koht, kui osata vaadata. Armasta kõike, mida sa näed ja teed, just kui oleksid omas roosas maailmas, mind see aitas. Osadele inimestele aga e jõua kohale see, et kõik on võrdsed. Et kõik inimesed on ühesugused ja samas erinevad. Ning mul on tõsiselt kahju, et ma ei suuda seda kõikidele selgeks teha. Hämmastav, kuidas inimese üksteise suhtuvad. Olen üritanud pikka aega tõsistest draamadest eemale hoida aga kui ma kõrvalt vaatan, siis inimesed räägivad üksteist tohutult taga, paha hakkab. Teine asi, on see, et kõik vihkavad kõiki. Üskõik, mis inimesest sa kellegagi juttu ei tee, alati on neil tema kohta midagi sitasti öelda. Tõsiselt kurb on vaadata, mis on saanud headest inimestest. Isegi kõik kõige toredamad ja siiramad inimesed on muutumas kellekski, keda sa poleks kunagi arvanud meid muutuvat. Võiks ennast kokku võtta, üritada ennast veidi parandada ja mõista, et kõik ei ole nii jube, kõik ei ole nii halb, nagu nad seda näevad. Kuidas saab kellestki halvasti rääkimine sind või sinu enesetunnet parandada ? Üksteist tuleks võrdselt kohelda ja hoolida üksteisest, vastasel juhul sureme me kõik välja. Ma saan aru küll, et kõik tahavad silma paista aga seda saab teha ka muud moodi, kui teisi endast halvemaks tembeldada. Hetkel jääb ilmselt paras maailmaparandaja mulje minust, aga samas, mis selles vale on ? Armastage üksteist, see ei ole ju nii raske. 
Ma kohe üldse ei taha endast kirjutada ja ma nii väga tahan kirjutada. Kes minust ikka aru saab. Tean lihtsalt, et see, mida kirjutan, on jällegi midagi halva emotsiooniga seotut. Ma olen viimasel ajal nii paljude inimestega nii palju asju arutanud ja kõikide mõtted ning laused on mu peas ringi keerlemas. See kõik on tekitanud minus järjekordse kahtlemise ning järjekordse segaduse. Sellele ei aita kaasa ka inimene, kes minu mõtetes kogu aeg esile kerkib ning keda ma aina rohkem ja rohkem surun tagaplaanile, keda ma üritan unustada. Imelik, et üks inimene nii pikka aega suudab peas olla, arvestades seda, kuidas me tutvusime ja kuidas tegelikult see üldse võimalik on, et keegi sind nii üles otsib. Siiani imestan, et nii juhtub. Ja ma olen õnnelik, et juhtub, siiralt olen. Isegi arvestades, et me enam peaaegu, et ei suhtlegi, siis need viimased nädalad, kui me liigagi lähedaselt suhtlesime, tulevad iga kord silme ette, kui ma näen kusagil Su nime. Tahaksin osata kõike endas välja lülitada ja olla. Tahaksin ühe päeva olla. Mu peas on totaalne kaos, kardan, et üks hetk see plahvatab.


Who are you to judge the life I live? I know I’m not perfect and I don’t live to be, but before you start pointing fingers make sure your hands are clean.