Oioioi. Ma ei tea, kust alustada. Loogiline oleks, et alustaks algusest aga kurb tõsiasi on see, et ma ei mäleta. ja loogika pole mu parim külg.
Alustan siis sellest viimasest blogi positusest, mis lõppes sõnadega, et lähen oma Ilonaga Apollosse. No tõesti, ilmselt mu elu halvim mõte üldse. Kõik need pildid ja jutud ja videod peale seda pidu, minu elu halvimad ja parimad mälestused. Lammutasime korralikult oma neiuga, jõin esimest korda tekiilashotte ja peale seda muud enam ei joo ka. Kiidan ! See on üks pidudest, mis läks nii lappama, et jah. Pole sõnu. Panime naiskaga korraliku peo maha igatahes. Ja sain tuttavaks ühe kõige huvitama ja toredama poisiga. Üleüldse, ükskõik kui naljakas see ka pole, siis mina, kes on alati kaine, on viimased 4 kuud ainud päevast päeva joonud. Endal on juba häbi. Peale Apollot ütlesin endale, et nüüdseks aitab. Ja noh, aitaski, kuni tuli kooli spordipäev, peale mida otsustasin, et võiks ju juua. Ja võiks juua ka terve neljapäeva kaineks saamata ja minna õhtul Andriga Grindile. Grind oli GRIND. Nägin üle pika aja Anni, mis siis, et me kumbki sellest midagi ei mäleta. Üle pika aja oli üks hüpersuper tore üritus. Reedel ma ilmselgelt kooli ei jõudnud, ega kaineks ka vist ei saanud. Reede õhtu oli fucked up, sõna otseses mõttes. Läksin oma fucked up neiuga Fucked Up Partyle. No, pole muid sõnu selle peale kui Fucked Up. Oibljäää, mis pidu see oli järjekordselt. Enne pidu sain linnas tuttavaks ilmselt kõige intellgientsema ja kõige toredama ja ilusama kutiga terves Tallinnas. Ja Eesti, väike nagu ta on, oli ka see kord seda. Umbes peale tundi aega jalutas see sama kutt mulle samal peol vastu. Mis seal ikka. Edasine on üpris hägune, tean ainult seda, et jõudsin hommikul esimese bussiga koju. Järgmine õhtu läksin Karliga linna, saime Laura ja Georgi ja veel mingite viimsikatega kokku ja jõime järjekordselt mälli. Nägin oma Joonast ja Juhanit ja kõiki teisi toredaid kutte, keda ammu polnud näinud. Superhea õhtu oli, ausalt ! Nüüd olen suutnud peaaegu terve nädala ilma üle laskmata isegi koolis ära käia. Olen peaaegu, et uhke. Ja siis, tahaks rääkida eilsest, sest ma suutsin ennast nii katki teha. Põlv sinine ja käsi sinine ja iseenesest jäin nagu bussiuste vahele ka. Sellessuhtes läks õnneks. Aga üldiselt, eilne oli sitaks kõva ainult kahju, et ma reaalselt pm esimest korda elus MITTE MIDAGI ei mäleta. Sellega läk natuke pahasti nüüd.
Ja nüüd selle pika joomingukirjelduse järele tahaks mainida ära, et kooliga on nii perses kui üldse saab. Ma ausalt ei tea, kuidas nii läks. Ja käisin eile Karliga kinos üle pika aja, ja nägin ära lõpuks Step Up 4. Mul pole sõnu selle filmi jaoks, terve aja olid külmavärinad ja mõtlesin, et tõusen lihtsalt ise püsti ja hakkan tantsima. Väga kõva film, üle pika aja tõesti meeldis. Nii, et kes veel näinud pole, soovitan kiirelt minna !! Igatahes, ma edaspidi üritan hoida ennast konditsioonis ja võtta kokku ennast koolis.
Ühesõnaga, armastan oma elu lihtsalt üle kõige ja neid inimesi, ei tea mis teeks ilma nendeta. Aitäh ja xoxo :)
Ja kohe tulevad pildid ka
No comments:
Post a Comment