We are free, where everything’s allowed and love comes first

Piisab ühest ainsast vihmapiisast, et panna naerma kaua põua käes kannatanud maa omanikku. Piisab ühest 'jah'ist, et ühendada kaks õnnelikku üksteist armastavat inimest. Piisab mõnest päikesekiirest, et muuta päev paremaks. Piisab ühest naeratusest, et muuta kellegi tuju heaks. Üks sekund on aeg, milles võib nii palju hea juhtuda. Tegelikult ongi just need pisiasjad need, mis kõike muudavad. Seda kõike on nii väheses koguses ning ometi võib see kellegi päeva või isegi elu muuta. Hämmastav, kui vähe on tegelikkuses õnneks vaja, kas pole ? Samas tekitab meeletult halva tunde minus see, kui hakkan mõtlema, et klaas vett kusagil kaugel maal muudab mõne lapse nii kuradi õnnelikuks ning meie vingume siin, kui tehakse valesti midagi tegelikult täiesti tähtsusetut. Vahel ma tahaks nii väga muuta oma suhtumist sellesse kõike. Lihtsalt, endal on kurb mõelda, et ma ei oska õnnelik olla. Paljud meist ei oska. Ja ma nii nii väga tahan, et see muutuks. Ning ma olen nii kuradi tänulik, et mu kõrval on keegi, kes sellel kõigel täituda aitab, et ta tahab seda muuta. Viimased 7 päeva pole olnud mu elu kõige õnnelikumad päevad, kuid nad on muutnud palju. Ja ma olen õnnelik, et nii läks, sest ma tean, et nüüd saab ainult paremuse poole minna. Ma siiralt armastan elu. Ja ma armastan Teda. Kõik on nii nagu peab.