Lubasin endale, et ei jäta seda kohta unarusse ning hakkan igapäevaselt kirjutama. Peale seda esimest koolinädalat võin öelda, et nii see kohe kindlasti olema ei saa kahjuks. Koolipäevad on 8-9 tundi pikad ning peale seda on kas autokool või sõit või trenn. Või siis ma olen surmväsinud. Ja kool üdse ei keri. Ebanormaalne on see, mida selle aastaga tuleb korda saata. 12 raamatut, uurimustöö ning lugeda lisaks veel 5 raamatut, autokooli teooriaeksam ning sõit, valikainetega seonduv, filmi kirjutamine ja selle filmimine, trenn ning selle kõige kõrvalt tahaksin omada veidi ka sotsiaalset elu ning magada piisavalt. Kuidas kurat, ei tea.
Tänane koolipäev läks juba lappesse, 4 päeva on maksimum, mida mina koolis kannatan. Magasin esimese tunni sisse, mõtlesin siis lõpuks, et kurat, võtan kokku ennast ja olen selle esimese nädala ära, kuid jah.. Läksin teiseks tunniks kooli, kolmanda tunni istusin niisama, sest haiguse pärast kehalises ei käi. Ja peale seda viskan see nii üle, et tulin koos 5 klassivennaga nihhi sealt ja tegin kodus pannkooke. Ausalt, maailma parimad pannkoogid, mis siis, et ma elus 3ndat korda ise pannkooke tegin.
Tervis on tänu nendele ravimitele ikka väga putsis, iga väikenegi külmetus mõjub nii hullult. Hetkel loodan ainult, et see kõik saab läbi, sest viimased 3 nädalat olen reaalselt haige olnud. Kuradi kopp ees sellest, aitab küll nüüd.
Mitte miski ei suuda mind hetkel rahul hoida, kõik ajab närvi. Tahaksin pooled oma tuttavad ära unustada, sest ma näen, millised nad on. Pooled inimesed võiks lihtsalt ära kaduda, sest nende mõttemaailm on nii mööda. Ja sellised inimesed moodustavad selle perses ühiskonna, kus elama peab. Ma lihtsalt ei taha enam jätakata nii kõigega. Midagi peab muutuma.
Ja mind ajavad fucking närvi inimesed, kes ei suuda oma ego alla suruda ja öelda, et neil pole õigus. Võtke kokku ennast. Tahaks preagu nii palju ausalt välja öelda, kui munn mõni on, aga ma lihtsalt ei hakka. Jah.
Ja homme Apollo laks Ilonaga jajaja !
xoxo
No comments:
Post a Comment