Seda kõike on liiga palju, et jätkata.

Kõinnin mööda lõpmatult näivat maanteed . Tuul sasib mu blonde juukseid ning vihma tibutab .

Üritan jõuda , kohta , kus pole halba . Pole Teda . Kõik on hea , mittemingit valu .

Ta tegi mulle kohutavalt haiget .

See algas kõik eriliselt . Paar pilguvahetust ja naeratused . Lõpuks saime sõprade kaudu tuttavaks.

Hakkasime suhtlema , väga tihedalt . Saime põhimõtteliselt parimateks sõpradeks .

Suvelõpus , armusin ma sinusse. Sinus oli kõik täiuslik . Sinu rohelised silmad, treenitud keha ,

pruunid juuksed . See kõik oli võrratu . Ma ei oska kirjeldada seda tunnet, mida sinuga koos olles tundsin .

Ühelpäeval , mõtlesin ma teha juttu sellest. Oma tunnetest . Sammusin sinu kodupoole ning kui ma ümber

nurga keerasin , nägin ma midagi , mis tõmbas aja seisma . Tundsin tõsist valu . Valu , mis tuleb siis ,

kui oled saanud nii haiget ,et sa ei tunne isegi midagi . Ma olin täiesti tuim ja tundetu. Seal sa seisid , oma täies hiilguses,

ning hoidsid ümbert kinni mingil tüdrukul ning surusid oma huuled temaomadele . Ma ei imesta isegi , et sa tema valisid .

Ta oli edev, ülimalt ilus ja meigiga ülevalatud. Just siis , kui hakkasin ümber pööraa, vaatasid sa mulle otsa .

Keerasin ringi ning jooksin minema, pisarad voolamas . Jooksin randa , istusin maha ning vaatasin merd .

Lainete möirged, laste kilked ja naer , see rahustas . Vaatasin merd ning sisendasin endale, et mul ei olegi sind vaja .

Kõigehullem oli aga see, et ma olin su parim sõber . Ma pean seda eite igapäev taluma . Tõusin püsti ning sammusin

mööda mereäärt edasi . Õhtul koju jõudes , nägin oma telefonil 3 sõnumit ning 5 vastamata kõnet . Need olid Temalt .

Ma ei saanud aru , miks sa üldse mind otsid . Miks sa temaga pole ?

Heidsin lõpuks magama , mõeldes Temale .

Ja nii kõik see lõppesgi , sa hakkasid temaga käima , unustades sootuks minu .

Sa ei teinud oma parimst sõbrast enam välja . Lahkudes, tulles , mittekunagi , ei öelnud sa enam isegi Tsau .

Üritasin minagi Teda unustada aga see ei ole nii kerge . Ma võin unustada Tema , kõik selle kuid see tunne,

kuidas ma ennast Temaga tundsin , seda ei ole võimalik unustada . Seda ei ole võimalik isegi sõnadesse panna .

Neid mõtteid mõeldes, sammun edasi , mööda lõpmatut maanteed , tühjusesse. Äkki ootab seal midagi paremat ..