On hiline õhtu . Ma istun aknal ning vaatan välja aknast , tumedasse sügisõhtusse . Õues sagivad inimesed. Kes õnnelikud , kes kurvad . Mänguväljakult on kuulda kilkeid .
Taevas muutub tumedamaks. Järsku on kuulda kõue kõminat. Inimesed hakkavad kiirelt kodudesse minema ja juba on näha ka esimesi vihmapiisku .
Ning siis juba sajabgi . Suured, tugevad vihmapiisad langevad taevast alla . Terve tänav jääb inimtühjaks.
Ma lahkun aknalt ning võtan suuna trepi poole.
Lähen trepist alla , võtan oma jope ning panen jalanõud jalga ja astun välja , vihma kätte.
Hakkan kuulama muusikat . Seether- Broken . Super hea laul , sobib mu tujuga täpselt kokku .
Ma jalutan mööda inimtühja tänavat ning ümisen kaasa lauluteksti .
Märkan pargis kedagi seisvat. Ta tunbub nii tuttav, kuidas sama, ma ei ole Teda kunagi näinud. Tema näojooned ning see kehakuju .
Ta vaatab kaugusse, just nagu ootaks ta kedagi . Just siis , kui otsustasin hakata liikuma , vaatab ta mulle kaugusest otsa . Ta
pilk on terav , see justkui läbiks mind . Korraks oli näha naeratuse varjundit tema näol . Ta on perfektne . Tema tumesinised silmad,
tema juuksed , tema huuled ning tema keha . Ta on justkui magnet , mis mind tõmbab. Esimest korda , olen ma õnnelik .
Tema nägu õhetab ning ta seab sammud minupoole . Ma ei tea , kes ta on , kuid ma oleksin justkui hüpnotiseeritud tema ilust.
Jalutan talle julgelt vastu . Meie vahel on heajuhul paar meetrit , kui me seisma jääme . Vaatan talle silma , ning sulan . Tervet keha
läbib soe tunne . See on veider . Ma ei ole tundnud mittemidagi sellist enne . Ta sirutab välja oma käe, millest ma kinni haaran .
Järgmisel hetkel olen ma tema vastas ning kallistan teda . Hingan sisse tema erilist lõhna , tahan selle igaveseks meelde jätta .
Mul on tunne, et olen taevas . Tõmbun temast eemale, ning vaatan tema nägu . Ma tahan kõik temast meelde jätta .
Tema huuled õhetavad , need on nii väljakutsuvad . Surun oma huuled tema omadele. Ta huuled on õrnad , soojad .
Ta tõmbab mind endale lähedamale ja nii me seisame , keset inimtühja parki . Järsult , tõmbub ta minust eemale, vaatab mulle silma .
Jällegi see terane pilk . See, kuidas ta mind vaatas .. Tekitas minus valu , igas kui viimses rakus . See oli valu , mida ma polnud enne tundnud .
Ta kallistab mind , surub oma huuled mu laubale , naeratab . Kuulen, kuidas ta sosistab " Hüvasti .. " ning juba ta seab oma sammud eemale.
Tahaksin talle järgi joosta, tunda tema huuli enda omadel , tunda tema lõhna . Kuid tean, see ei ole võimalik . Ning nii ta läheb .. Igaveseks ..
No comments:
Post a Comment