Ma laman elutult, vaatan lage. Tund tunni järel, mõtlen, miks minug anii juhtub. Mida kuradit ma teinud
olen, et see nii läheb ? Mõtlen sulle, ma pettusin tohutult sinus. Sinu sõnades. Kõigest selles,
mida sa mulle lubanud olid .Ma ei saa aru isegi,miks sa vaevud veel mu peale aega raiskama ?
Miks sa ei lähe ja ei ole nendega, kellega sa parema meelega oled ? Sind isegi ei huvita mina,
mu tegevused. Miks sa veel väidetavalt hoolid, keegi nkn ei tee seda ? Miks ? Ma pettusin sinus,
sa tegid mulle tohtutult haiget . Algusest peale, ma olen sinu pärast nutnud, teinud kõike.
Ma usaldasin sind, tohtutult. Ma rääkisin sinuga oma muredest, sa tundusid nii armas,
abivalmis. Mis sinust saanud on ? Sa oled alla käinud, hoopis keegi teine, keda ma algul
tundsin. Sa oled muutunud. Mul on sulle nii kuradima raske näida ükskõiksena ja õelana.
Ma tahaks sind kallistada, sinuga rääkida aga ei, ma ei saa . Ma ei tohi. Ma pean olema
tugev, ise sa tahtsid nii. Ma lihtsalt ei saa teha nii, ma pean olema tugev. Sa ei vääri mind,
pole kunagi vist väärinud. Sa oled lihtsalt mingi osa mu elust, mis on otsa lõppemas,
ma ei suuda nii. Sa oled tohutult kallis, oled alati olnud ning jääd ka, kuid sa tegid haiget,
kõige halvemal viisil. Sa murdsid oma lubadusi , sa arvasid, et see on naljakas , kuid
ka mul on tunded. Ma ei saa aru, mis rahuldust sa said sellest ? Sa väidad siiani,
et sind huvitab ja sa hoolid. Anna andeks, ma ei saa sind usaldada.
Otsustan viimaks siit toast lahkuda, õue. Jalutan üksinda, värskes hommikus. Mõtlen,
mida teha. Ma tahaksin sulle andestada, väga . Kuid ma kardan, kardan jällegi haiget saada.
Mis siis,kui midagi jälle juhtub ? Kui su nö lahedad tuttavad teevad jälegi midagi ? Sa
lihtsalt oled terve selel aja mulle valetanud, lubanud asju, mida sa pole suutnud
hoida. Ma tahaks karjuda, lihtsalt karjuda su peale, kuidas sa mulle haiget tegid, et ma
vihkan sind, kuid nii ma valetasin endale, kui ka kõikidele teistele. Sa oled liigselt
teinud juba asju, ma ei tea,kas ma suudan sulle andestada, ma ei tea, anna andeks ..
No comments:
Post a Comment