diatsetüülmorfiin.

Ma olen õnnelik . Üle pika aja tunnen ma lihtsalt endas sellist elu jõudu , 

rõõmu , ma ei oska seda kirjeldada. See on lihtsalt nii hea tunne . Ma naeran,

naeratan, super. Koguaeg oli mingi tunne, et ma ei saa sinust üle, ilma sinuta.

Kuid tänu mu sõpradele, ma tunnen ennast liialtki hästi. Võib olla on sellele

kaasa aidatanud ka uued tutvused, mul on koguaeg olnud lihtaslt meeletult tegevusi, pole sinule aega mõelda. Mind isegi ei huvita enam . Mul on nii

hea olla, ma isegi ei taha enam sulle mõelda . Ma mäletan neid esimesi päevi,

ma olin tohutult kurb, sisimas. Välimiselt ma lihtsalt naersin , üritasin teha 

nägu, et mul on sinu nii pohhuj, et ma ei hooli sinust enam . Kõike 

lihtsalt sellepärast, et ma ei tahtnud kaastunnet, ma tõesti ei soovinud seda.

Aga nüüd ongi nii, ma ei hooli sinust enam, sa ei huvita mind.

Mul on vahepeal ka mingi väga halbade tujudega nädalaid. Aga enamasti muudab keegi 

need nii talutavaks ja ma lihtsalt naeran, pidevalt. Hetkel ka, 

inimesed lihtsalt suudavad teatud lauseta või paari armsa sõnaga tekitada

sellise naeratuse näkku. Ma lihtsalt tahaks ringi hüpata ja teha

midagi tohutult imelikku . Muidugi on olemas ka inimene, kes on nii 

südames ja tänu talle ma lihtsalt naeratan. Ta tuleb korra mõtetesse,

kas või sekundiks ning ma naeratan. Temaga rääkides ma lihtsalt 

võiksingi jääda rääkima. On ainult tema ning tema. Ma ei tea, miks see

nii on, aga kõik ümbritsev lihtsalt kaob. Samuti mul on koguaeg

sellised energia ülejäägid ja rõõm, et ma tahaks koguaeg midagi

teha, kuskil käia kellegiga. Ma olen nii kuradi õnnelik !