Memories.

Sammun juuksed tuules lehvimas, kiire sammuga Tema juurde .

Vaiksel langeb laia lund . Aasta esimene lumi . Väiksed lapsed on kohutavalt rõõmsad .

Astun naeratades lumes . Kõnnin läbi pargi, mis on jääb Tema juurde .

Õhtu on parajalt härmar ning ei ole ka väga külm . Panen endale igaksjuhuks kindad kätte, haigeks ei tahaks jääda .

Tänava valgustus põleb ja paar autot sõidab mööda teed . Pargis on puud raagus, neile sajab peale paks kohev lumi .

Enamus puid on juba lumekihi all ning ka maapind on valge lumega kaetud.Vapustavalt ilus vaatepilt.

Eemal , pargi ääres näen oma tuttavaid, kes mu nime hüüdsid . Ärkan oma mõtetest ning lehvitan naeratades neile .

Sõbrad .. Oeh, see kõik on tuleb jällegi silmeette. Ma tahaks tagasi seda aega, kui kõik oli hästi . Kui Tema ja mu sõbrad veel olid olemas .

Nüüdseks on see kõik minevik. See on läinud .. Ma teeks kõike , mis võimalik , et seda tagasi saada . Ma oleks kõigeks võimeline .

Meenutan eelmist aastat, pisarad tekivad silma. Täpselt aasta tagasi see juhtus . Te kindlasti mõtele , mis ? Las ma räägin teile .

See kõik juhtus natuke enne Seda . Algul oli kõik suurepärane , meil oli kõik hästi , kuni hakkasid tekkima mured ja tülid . Lõpuks kaotasin ma kõik .

Ma mäletan päeva, kui ma sind esmakordselt märkasin juhuslikult internetis, sa meeldisid mulle algusest saadik . Lisasin sind MSN'i ja hakkasin sinuga suhtlema.

Sa olid vist esimene, kellega ma niimoodi internetis suhtlema hakkasin .. Tuli välja et sa elad minu läheduses kuigi ma ei olnud sind kordagi märganud .

Lõpuks tuli aeg kui me kokku saime .Võtsin oma sõbranna kaasa, sest ka sul olid sõbrad kaasas .

Meil oli lõbus . See jääb alatiseks meelde . Vahepeal me lõpetasime suhtlemise, läksime tülli . Tundsin ennast nagu põrgus .

Kui me ära leppisime lõpuks, läks kõik jällegi ülesmägi . Olin lihtsalt õnnelik, ma ei osanud mittemidagi muud tahta . Siis mõistsin.. ma olen armunud .

Aga ma ei pööranud sellele tähelepanu ja eirasin seda , kuigi mu alateadvus mõistis seda . Kurat , kui loll ma olin, ma oleksin sellest võinud kohe rääkida ,

isegi kui ma oleksin saanud haiget, sellel ei oleks olnud vahet .

Ma oleksin olnud aus . Aga see ei loe enam , Sind ju pole nüüd.. .Me suhtlesime väga tihti , pidevalt olime ööd läbi lihtsalt internetis ja rääkisime.

Me rääkisime kõigest,ma usaldasin Sind rohkem , kui kedagi teist . Ma rääkisin Sulle kõigest . Samuti tegid ka seda Sina .

Lõpuks jõudis asi nii kaugele, et me suudlesime. Ma mäletan sedagi super hästi . Kui su huuled minu omasid puutusid , tundsin ennast nagu pilvedel .

Siis jõudis ka kätte see saatuslik päev. Te kogusite ennast sõpradega kokku ja läksite jooma ning kutsusite ka meid .

Mu sõbranna ja mina muidugi olime kohe nõus . Ma ju tahtsin samuti Sind näha. Läksime mingi sinu sõbra majja mis asus metsa sees .

Jõime ja tantsisime, nagu pidudel ikka. Ja siis tuligi kellelgi see täispeaga mingi idee . Keegi tahtis minna autoga sõitma . Täis peaga , nagu ikka , ronisime me kõik ka muidugi kaasa .

Mina, sina, mu sõbranna ja veel kolm tohutult toredat poissi, kellegama olin vägaheadeks sõpradeks saanud . Tegime lõbusõitu ja muusika oli põhjas

ja me jõime autos edasi , ja siis see juhtus ...

Kurvi tagant tuli veoauto ning juht ei jõudnud keerata eest ära, kuna kõik oli lumine ja libe. Mäletan veel seda, et suudlesin Sind hüvastijätuks viimast korda ja siis käis suur pauk ja pimedus .

Ärkasin haiglas. Ma ei mäletanud peale selle midagi . Mul olid suured vigastused aga ma olin elus . Lootsin, et ka kõik teised pääsesid .

Seda on kohutavalt valus meenutada . Muidugi , pidin mina olema see fucking ainuke,kes pääses . Esimesed kuud möödusid mul leinates. Ma istusin ainult oma toas,

ma ei suutnud ega ei tahtnudgi mittemidagi teha . Lõpuks hakkasin vaiksel väljas käimma ja uusi suhtlusi looma . Lõpetasin joomise ja kõik sellega kaasneva . Ma ei tahtnud seda enam läbi elada .

Meenutades neid asju , ei märganudgi ma , et olin jõudnud juba surnuaeda . Otsisin välja Tema haua . Kraapisin hauakivi kohevast lumest puhtaks ning otsisin taskust välja

küünla . Süütasin küünla , leek hakkas vaikselt hõõguma,kuni lõpuks põles juba värelevalt . Asetasin selle Tema hauale ning jätisn Temaga hüvasti . Lahkusin sealt,

pisarad voolamas, vanad haavad lahti kistud , lumi jalge all kõrbisemas ..

Hüvasti !