" Sa kohtud tuhandete inimestega ning siis sa kohtud selle ühega ja su elu muutub. Igaveseks. "
Ja nii ongi. Ja nii peabki. Ja nii jääbki.
Tere. Kuidas läheb ? Hästi jah ?
Tahaksin sama öelda. Ei, mul pole midagi valesti. Aga valus on. Suutsin eilse õhtu jooksul teha ennast väga vigaseks. Alustasin õhtut sellega, et lõin oma varba vastu treppi. Ilmselgelt on mu jalg täna paistes. Veits jooki peale, suutsin joosta vastu kappi, tänu millele sain järgmine sinika enda reiele. Veel juua ja ma lõin käe vastu seina ja veel omakorda vastu puhurit. Veel juua. Väitisin, et ma ei tunne oma käte nahka ( no tegelikult ei tunnegi ) ja täis peaga ma pidin seda muidugi kõikidele demonstreerima ( muidugi iseennast hammustades. ausalt, mul pole kõik korras ). Hommikul ärkates tabas mind mõnus valu. Käevars oli valus ning hammustuse kohapeal oli mõnus sinikas. Noh, ega mul pole parem teha ilmselt, kui täis peaga ennast närida. Eilne õhtu möödus tegelikult väga hästi ning ma veel kaalun, kas laadida need pildid ülesse või ei. Need on lihtsalt liiga.. jah.
Kuidas nüüd läheb ? Ikka hästi ?
Mul läheb paremini. Teate, mind on valdanud ( vallanud ?) õnnetunne. Selline, mida pole ammu olnud. Ma ei tea, kas see tuleb sellest, et olen tagasi saanud ühe oma kõige parematest buddydest, ja ka oma soulmate või siis sellest, et ma lihtsalt enam ei viitsi tõmmelda ja muretseda, aga kurat, õnnelik olen ikkagi.
Tahaksin magada. Samas ei taha. Olen suutnud paari päevaga oma magamise nii sassi ajada, et lähen siis magama, kui aega ning tahtmist juhuslikult on. Magan nii kaua, kuni vaja ning kui pole üldse vaja, siis milleks uni ? Seda ka ilmselt tänu B'le, kellega me üritame 11 kuud mitte suhtlemist tagasi teha, seda muidugi ööseiti telefonis rääkides. Ja ole tänatud Zen, et sa olemas oled ning tasuta rääkida lased. Minu tavaline päev on ilmselt kella 2 ajal ärkamine, õgimine, korda tegemine, õgimine ning siis kas välja või kodus lebotamine. Ja siis öösel 1 ajal telefoniga rääkimine kuni varaste hommikutundideni. Vahest võib. Nii 5 päeva järjest juba.
Tegelikult ei oska ma siia midagi kirjutada. Teatud inimesed ajavad mind närvi, üllatavad mind ja on ka osad, kellega ma olen õnnelik. Nüüdseks olen loobunud kõigist katsetest ( tsiteeriks B'd : fuck love ) ning võtan nii vabalt kui üldse saab. Ärge nüüd lugege välja sealt, et ma ringi hakkan tõmbama. Ei, mitte seda. Lihtsalt, enjoy. Muide, täna käisin meeldival jalutuskäigul vanalinnas ning olin lihtsalt oma tsikaga ning nautisime tähelepanu ja meenutasime. Oh, good old times, jes.
Muide, ma armastan oma kõiki pisikesi ja suuri, sulelisi ja karvaseid sõbrakesi ning täiega tahaks teid kõiki vaheajal näha ka, helistage mulle ! Ning kahju, et mõni hakka kaduma. Aga davai, ma lähen teen midagi tarka ( helistan ) ja olen muidu lahe. Kui ma siia ei peaks enne uut aastat kirjutama äkki, siis HEAD UUT KÕIGILE ! I'm out.
No comments:
Post a Comment