Asjalood on muutunud.

Naeratan. Omaette. Miks ? Kõik on hästi. Räägitud, rahu. Jah, ma olen rahulik. Ma ei tea, nimetada seda õnneks või rahuloluks kuid preagu ja nii on hea.

Täpselt ei teagi, mis või kes pani mind mind mõtlema kuid mul ei ole ju midagi viga. Noh, kui välja jätta mu meeletu haigus, mida ma enam ei talu. Kõik on hästi ja jääb nii. Ei taha lasta hetkelisel mental breakdown'il rikkuda kõike. Ma üritan, üritan kõike. Jah, just nii. Ilmselt ei räägi ma jälle midagi loogilist ja mõistetavat, kuid peamine - ma olen ise rahul.

Ja ma olen osadest inimestest nii valel arvamusel olnud, kahju. Kuulujutud on ikka nii erinevad sellest, kui inimene  tegelikult on. Noh, seda ilmselt oligi oodata.

Igatahes, õnnelik on tore olla. Ja ma peaks tänama ka Rauli ja veel mõnda, kes suutsid mu tuju cheerup'ida. Khihi.

Ja ma kavatsen võidelda mitte alla anda. Aitäh, Risto, et sa mulle niinii pika loengu maha pidasid, tõesti. Ma tahan seda ja ma saan selle. Ükskõik kuidas ning millal. See on seda väärt, ma tean seda.