ma ei taha enam hoolida. lihtsalt ei taha.

" Kõik isiksused tegelevad põhimõtteliselt iga päev samade asjadega, ehk tapavad enda mõistust olles rutiini otsene vang. Kuid tegelikult saaks ka öelda, et iga päev ongi rutiin ju. Me ei pea hindama oma tegemisi, et tagada rutiini. Rutiin on juba see, et me hommikul ärkame, öösiti magame, ning üleüldse siia ilma sünnime. Püüdke siis seda rutiini muuta eks. Absoluutselt siin maailmas on kõik rutiin. Kool, kodu, töö, sõbrad, trenn, õppimine, mis iganes meie igapäeva ellu ka mahub, seda tunnistatakse juba mõne päevada alateadvusest rutiiniks. Kuid igas rutiinirohkes päevas leidub see miski või keegi eriline."

" Ebaõnnestunud ! " Chris Kala.

Ja nii ongi. Igas päevas on see keegi eriline olemas. Või kui te ta kaotanud olete, tuleb ta millalgi ning alati tagasi. Just kui te ei saaks temata oma elus. Teate, ma usun, et kõik asjad ning inimesed tulevad ringiga tagasi. Seda siis suuremal või väiksemal määral. Erilist vahet pole, kuid nad tulevad. Millegi pärast juhtub minuga seda viimasel ajal liiga tihti. Muidugi, samas on juhtusid, kus inimene jääb minevikku ning ilmselt on ka nii parem. Kuid selleks on kindlasti ka põhjus. Jälle kirjutan ma mingit teksti kokku, üritades ise midagi sealt välja lugeda. Pole hetkel ei tuju ega oskust siia midagi kirjutada, aga samas ma tahan siia kirjutada, et midagi öelda. Vähemalt ma üritasin. Jep. Aga noh, tuju on parem arvestades hommikuga.

Hea. Kõik on hea. On ju ? Ma loodan seda. Ning imelikul kombel kõik ennustatud täitub.