Reedel masendava ilmaga Roccasse shoppama, piinarikkad tunnid tööl. Ööshopping. Jõudsin koju, ning veetsin isaga aega. Vaatasime akna peal, kuidas tikkkontsadega naised ei oska lumega välja sõita hoovist ning on kõik kinni. Rattad otse, vähem gaasi ütleks selle peale. Eriti lõbus on muidugi see, et inimene tagurdab tänavalambi all seisvale autole täiega küljepealt sisse. Ega teda ju näha polnud.. Ja siis ära sõita on ka tark tegu. Ning ilmselgelt oleme me isaga nii õelad, et kirjutame selle auto numbri üles ja mina viin selle auto omanikule, kes kutsus mendid välja. Ei, mina pole kuri ega paha ja mul pole naiste vastu midagi, ei. Hiljem nägin Ristot, kes tuli kuskil peolt koos mahla paki, coca ja mingi väga alaealise täis poisiga.
Laupäeval samuti hommikul vara töö. Jälle shoppamine. Kodu, arvuti, msn, veebikas. Kell 6.15 sain voodisse. Pool 9 pidin ärkama.
Täna. Avasin silmad telefoni helisemise peale. Tööandja. Valetasin, et kohe olen Virus. Oih. 10 minutiga uksest välja, isa tahtis ära viia. Uus kõne, töö jääb ära. Käisin siis issiga toidupoes, ehituspoes ja endale sõrmust otsimas. Ei leidnud. Miks sõrmused on kõik suuruses 18,5 v 19 ? Mul liiga väiksed käed vist. Isa otsustas, et võiks veits bemmivendasid ka kiusata ning iga valgusfoori taga nende eest ära sõita nelikveoga, samal ajal kui need üritavad gaasi põhja surudes otse teel püsida ( mis mõnel ei õnnestunud ) ning järgi jõuda. Eks see on see tagavedu.. :D Nalja kui palju. Tegelt täiega fun oli käia isaga kahekesi ringi lollitamas, eriti arvestades seda, et tal hea tuju oli.
Haigus on vähenenud kuid ta vist keeldub täielikult ära minemast. Köha, nohu kuid homme PEAB kooli minema, ükskõik kui väga ma seda vihkaks ja ma ei oska hetkel seal midagi, pole hullu. Panin kirja kõik oma järeltööd ja hinded, avastasin, et pooleteiste nädalaga saan 12 järeltööd teha ning peale selle on igapäev lisaks veel üks töö, oh must love school. ma tõesti ei tea, mida ma tegema hakkan, mul on lihtaslt kõige sitemad hinded ever.
Vabandust Kangro, Mumma, Kanne, Karu ning kõik teised vägaväga toredad õpetajad, et ma nüüd oma väga kallist õppimiseks mõeldud aega veedan blogi kirjutades.
Aga mul on kõike muud nii palju teha, et ma kohe ei jõua õppimiseni. Juba viimased tund aega avan oma geograafia õpikut. Varsti äkki õnnestub ? Oleks hea.
Ning ma olen täiesti alla andnud. Ma olen kõige vajunud auku, kus on ainult üks pääsetee - üles tagasi ronida. Ma tahan, ma peaksin seda tegema aga kõige jaoks puudub põhjus, pole põhjust miks seda teha. Enam. Veel eile oli, ka täna hommikul, kuid nüüd.. Ma lihtsalt taipan igapäevaga enam, kui mõttetu see kõik on. Kuidas ainut mina ennast sellega kahjustan. Ning see on kurb. Üritan ignoreerida seda, ma võtan viimased jõuvarud kokku ning ma üritan kuid kelle kuradi pärast ? Inimese, kes mind ei vääri. Kuid ma teen seda, ma ei tea miks, ma ei tea kaua, kuid ma teen. Ja ma tean, kui väga ma kannatan selle kõigega.
Palju.
Väga palju..
Kellele ma valetan ?
.
No comments:
Post a Comment