Täitsa perses. Ma ei oska midagi öelda. Suht julm :D Ei tegelikult, sellist asja polnud tore üle elada. Isemoodi naljakas on nüüd aga enne polnud kohe üldse tore. Siiamaani on mingi haige tunne sees, kõik käis ka nii kiirelt, vähemalt pole midagi viga.Nanananana, ma olen vist õnnelik isegi. Ma tegelt ei teagi täpselt, vist olen. Igatahes on mul parem olla, kui nädalapäevad tagasi. Noh kui välja jätta need mõned lohhid ja siis see sündmus, a see iseenesest ei teinud mind kurvaks. Sain täna Steniga kokku, olime veits aega temaga, supah. Jalad on siiski eilsest veel valusad, hästi tore jah.
Tuju on hetkel selline 'kõik-on-valesti'. Aga tegelikult, kõik pole halvasti. Lihtsalt teatud närvihaiged ajavad mu tuju nii ära. Tõesti, see et mul on oma elu, on tõesti nii suur probleem ? No palju õnne, saate minust varsti lahti vähemalt. Olge siis õnnelikud.Ja mul on kõik olemas hetkel. Kuid mul on tunne, nagu mul poleks midagi. Tühi. Ma tõesti ei taha öelda, kes mida tegi, osad teavad, osad mitte. Aga võiks aru saada tõesti, et hetkel on ainuke aeg, kus ma saan vähegi normaalselt olla ja siis tuleb 9s klass ja ma tõesti ei suuda koguaeg olla suvel niii nagu vaja on. Argh, ma olen lihtsalt mega närvis.
Ja peaks tänama mente, kes tegid üliväikese trahvi mulle. Võibolla me olime neile toredad tupsud, sellepärast :D kes teab, see teab.
Mul on mingi imelik tuju ja uni, nii et kirjutamisest ei tule midagi välja, tsaumiau xoxo
No comments:
Post a Comment