Sunday, July 25, 2010

I know that it's a wonderful world, but i can't feel it right now.

Nonii. Viimasel ajal vist ei mööd apäevagi,kui ma vähemalt korra siia ei kirjuta. Võib-olla ongi hea, teil on midagi lugeda vähemalt. Kuigi see, mida ma siia enamasti kirjutan, pole vist suurem asi küll, kuid piisav, et natukeseks ajaks tegevust leida.

Kahjuks või õnneks pean ma oma eilsed sõnad tagasi võtma. Või noh, lihtsalt peaksin mainima, et ühe inimese väärtus mu silmis on jällegi langenud. Nimelt ühe mehe. Kõige imelikum ongi just see, et ma olen elus pidanud alati pettuma meestest. Ükskõik siis kas oma mehes, sõbras või isas. Alati on asjasse segatud mees. Naistega on olnud ka mõni üksik juhus, kuid seda tõesti vägaväga harva. Ma ei teagi, kas asi on selles, et ma enamjaolt suhtlen ainult meessoost isiksustega, või tõesti ongi mehed sellised, kes mingil aja hetkel teevad nkn haiget või valmistavad pettumust ? Küsimus, millele ma vastust tõesti ei oska anda, isegi kui ma väga tahaksin. See teatud inimene oli enne mu silmis, noh, kuidas ma nüüd ütlen.. eriline ? Noh, muidugi, igaüks on eriline, kuid ta polnud nagu enamus tema eakaaslasi. Suhtus ellu natukenegi teistmoodi ning käitus natukenegi hoolivamalt, kui nii mõnigi. Aga see selleks, enam mitte. Ma tõesti ei taha jälle kurta, et kõik mehed on halvad ja vastikud, ma tean ju, et kõik ei ole. Enamus ainult (:

Hästi üllatav ja armas oli see, et nii mõnigi inimene minevikust hoiab mind ikka veel meeles. Hea oli lugeda seda. Peaksin siinkohal mainima Ristot, kelle blogi sissekanne mind positiivses mõttes üllatas. Vähemalt kellelgi olen ma meeles (:

Selle suurepärase raamatuga olen ma varsti juba lõpusirgel. Kaks päeva ning umbkaudu 300 lehekülge. Pean veel kord ära mainima, et see raamat on super. Ma ei saa midagi teha.

Viimased päevad on minu elu kohta olnud suhteliselt igava võitu, no va. eile. Üldiselt ma olen koguaeg kellegiga kuskil väljas vms aga nüüd pole nagu viitsimist ega tahtmist. Ja mu põlv annab ka meeletult tunda, samuti ka selg. Selline mõnus valu käib pidevalt läbi. Ma ei tea, millset see järsku tingitud on. Varajane vanadus ? Ilmselgelt ei. Aga noh, siiski, loodan, et pole midagi hullu. Täna veedan arvatavasti päeva sees, loen raamatut ning olen niisama õnnelik, et saab natuke lebotada. Vahepeal tuleb küll tappev igavus kallale, kuid selle saab alati ära likvideerida kuidagi. Nii mõnelegi tundub see suvel kodus raamatu lugemine vist väga ebatavaline, aga noh, vahest ju võib ennast harida ka natukene. Halba see ju ei tee. Vähemalt ei raiska ma oma ajurakke kuskil peol ennast mällu juues. Ja võib-olla ma olengi natuke liiga õel, aga tõesti, paras. Selle eest, et sa nii käitusid. Ma lähen nüüd otsin juua midagi külma ja loen edasi, tsaumiau xoxo.

No comments:

Post a Comment