" Võib-olla ei tahetagi ennast niimoodi väljendada, sest kardetakse - kardedakse olla se, kes tegelikult ollakse. Inimsööjad, just need me olemegi ! Rikume nii teisi kui ka enanst, alustades tujust ja lõpetades eluga. Kui kõik maailma elanikud oleksid ideaalsed, ideaalselt vajalikud, tahetud, nõutud ning vastaksid üksteise ideaalsuse tippudes, poleks enam maal elu. Samuti, kui kõik oleksid viimased munnid siin ilmas ning mitte kedagi teist peale iseenese ei allitaks, oleks samuti tohutu kaos.
Mis juhtub aga siis, kui enam ei sallita ennastki ? Viimane piisk, mida talutakse, on ise enast positiivsus ja negatiivsus elu suhtes. Elul poleks mõtet, kui ei sallitaks ennastki, alaväärsuskompleksidega elades ei saavutata sittagi. " Nii algab see suurepärane raamat. Peaaegu nii.
Tegelikult ei ole mul hea tuju. Ausalt öeldes on mul vägagi sitt tuju. Ja seda ainult tänu ühele inimesele,kes suutis ühe smsiga mu tuju perse keerata. Suured tänud. Ilmselt ei tule mu siia kirjutamisest suurt asja, sest ma olen hetkel liiga välja vihastatud ja kuri ning kõike muud ka, kuid ma siiski proovin.Käisin täna Jänedal, supermõnus ausalt öeldes. Teine õhkkond ja kuidagi rahustav oli. Sai üle pika aja Tlnst ära. Teiseks, lugesin täna Chris Kala raamatut " Ebaõnnestunud !". Respekt. Lihtsalt masendavalt reaalne raamat, kus on väljaöeldud oma arvamus sellest ühiskonnast. Olen hetkel poole peal sellega ja ma lihtsalt ei saa üle sellest. Ma vist oleksin seda jäänudki lugema, kui see fucking uni poleks tulnud ja keegi poleks mu tuju rikkunud. Raamatus otseselt ei ole midagi erilist kuid see kuidas ta seda kirjutanud on, nii reaalselt. Ta paneb ennast lugema ja see ongi ju põhiline. Sinna on võimalik nii sisse elada ennast ja seal ei saa enam välja. Ei tõesti, super. Ainult head sõnad. Võib-olla meeldib ka see mulle, sest tõesti, ta maailmavaated on minu omadega nii kuradi sarnased ja see, kuidas ta on arvamust avaldab, lihtsalt meeldib mulle. Soovitan !
Kolmandaks polegi mul midagi öelda. See kriips, mis siin vilgub, oodates, et ma jätkaksin, on vilkunud juba 5 minutit. Pea on lihtsalt mõtetest tühi. Ma ei tea ega oska siia midaig kirja panna. Tahtmine on suur preagu sõimata ja öelda nii kuradi palju asju välja osade kohta kuid ma ei saa. Ma lihtsalt ei tohi ja sellest on kuradi kahju tegelikult. Võib-olla tuleks selle välja ütlemisega nii mõnelegi midagi koju tagasi. Ja ma ei tea miks, aga mul on viimasel ajal jälle see kahtlane korralikkuse periood, kus ma lihtsalt pooled tuttavad sõnaotseses mõttes tahaks perse saata, sest nad lihtsalt on nii kuradi alla käinud ja nad ise ei saa aru,kui kuradi munnid nad olla võivad. Tore,kes ennast puudutatuna tundis jah. Lihtsalt, ma tõesti ei näe enam mõtet nsm ringi tõmbamisel ja joomisel nind pidutsemisel. Ma võin seal käia kuid tõesti, alkohol ja tubakas ei tõmba mind enam pooltki nii palju, kui kuid tagasi.Alkoholi tarbimine lihtsalt ei vii mind enam mitte kuhugi, see ei aita reaalsuse vastu, Okei, paarkümmend minutit sitast õnnes võibolla küll, kuid siis tuleb kainenemis periood, nii mõnelgi võibolla pohmakaga, ning igapäevane sitt rutiin ja nõme reaalsus on tagasi. Samuti ma lihtsalt hävitan ennast sellega. Niiet, mismõttega ? Lihtsalt ei taha enam tarvitada. Noh, põhjuseid võib olla nii mitmeid, mainida ma neid ei tahaks. Aga noh, kuid teid see õnnelikuks teeb, siis palun väga, laske käia (: Ning üldiselt, pidevalt suudab mõni endast nii kuradi heal arvamusel inimene öelda midagi nõmedat, tänu millele tekib tõesti tahtmine tal nägu täis sõimata ja lasta kellelgi talle lõuga anda. Mulle lihtsalt ei jõua kohale, kust sellised tulevad. Ega ma vist parem ei tahagi teada. Lihtsalt, ma ei tea, teatud lohhid võiksid oma ilusat suukest rohkem kinni hoida, näeksite targemad välja mby.
Imestama panev on ka see, et mu arvamus meestest ( osadest ainult ) on paranenud. Kui ma enne olin veendunud, et enamus neid on litsid, siis noh, nüüd on olukord natuke paranenud. Võib-olla on asi selles, et ma olen suhelnud teist päritolu ja natuke vanematega ka, kuid siiski. Lihtsalt tundub nii, et on olemas ka täie mõistuse juures olevad inimesi, kes tõesti hoolivad. Mis on tõesti imekspandav. Vot niii.
Ma nüüd sain vist kõik välja öelda, mis ma tahtsin. Peaaegu. Tahaksin siia kirjutada üles kõik need nimed, keda ma mõtlesin, aga ma parem jätan selle tegemata. Enda heaolu nimel. Loodan, et see masendav vihmane 18 kraadine ilm lõppeb ära ja tuleb natuke soem ja päike ja siis on jälle kõik supah. Igatahes, olge mõnusad xoxo.
Tõesti, mine perse
No comments:
Post a Comment