Hästi naljakas on see, kuidas inimesed üritavad oma mõtteid edasi anda. See, kuidas nad ise endale vastu vaidlevad. Ma nüüd täpselt ei ole kindel, mis seisukoha ma peaksin võtma teatud inimeste suhtes, tõesti ei tea. See, mida ma teada olen saanud viimasel ajal, paneb samaaeglselt imestama kui ka naerma nende üle, kes tegelikult midagi ei tea. Nad lihtsalt räägivad. Isegi, kui nende teadmised piirduvad väga vähesed, sel juhul nad improviseerivad. Kõike seda sellepärast, et oleks, millest rääkida. Oleks, kellest rääkida. Ilmselt enamus neist ei mõtle ka selle peale, et mõndadele võib see väljamõeldis kunagi kohale jõuda, haiget teha. Kuid samas, mis peaks see neid rääkijaid huvitama ? Nende elu läheb ju edasi. Noh, kuidas kellelegi.. Lihtsalt minu arvamus. Tegelikult on hästi huvitav kuulata, kuidas minu enda jutust suudetakse välja lugeda midagi risti vastupidist. Kuidas naljal ja reaalsusel vahet ei tehta. Kuidas keegi võib sinust arvata midagi sellist, mida sa ise kunagi välja ei oskaks mõelda. Imekspandav. Mõni võib tõesti nende sõnade ning eelarvamustega teha haiget. Eriti, kui räägib mõni inimene, kes on sulle pikemat aega tähendanud midagi rohkemat, kui ainult sõber. Ma tõesti ei teagi, kas üritada teha talle nüüd selgeks, et see keda tema arvas mind olevat, et ma ei ole selline või jätta see kõik sinnapaika ning lasta tal edasi elada selle vaelarvamusega ? Samas, ma tean, kui väga tahaksin ma muuta tema arvamust selle kõige suhtes. Muuta see arvamus võimalikult heaks ning olla õnnelik. Isegi, kui see kõik jääks nii nagu ta kahjuks olnud on. Olla ka õnnelik selle üle, kui midagi enamat saaks. Lihtsalt olla õnnelik selle üle, et on olemas jälle üks inimene, kes arvab sinust hästi ja teab, milline tegelikult oled. Muidugi ma tean, et seda arvamust on meeletult raske muuta. Muuta arvamus õigeks, panna inimene uskuma kõike seda vastupidiselt, mida siiani on ta arvanud. Kuigi, tema oleks väärt. Väärt seda pingitust, proovimist panna ta uskuma. Isegi, kui hiljem oleks kõik nii nagu alati. Mul pole siiani midagi kaotada. Aga võita oleks palju. Miks mitte ?
No comments:
Post a Comment