boy, you are my all.

Järjekordne nädalavahetus on seljataga. Tänu sellele mõistsin nii mõndagi. Sain aru, et see lootus on mõttetu, pole enam midagi loota. Ma ei jõua ja ei taha. Kuid see selleks. Eilne õhtu kujunes oodatust meeldivamaks, kuigi DIS COVER Y oli veidi igavam, kui arvasime. Sellegi poolest sai " So far so good " ajal tantsitud esireas ja fiiling oli laes. Hilisem aftekas Vene tänaval toimus mingis korteris, mis oli läbi kahe korruse. Rahvast oli selle korteri kohta suhteliselt palju ning liikumiseks ruumi väga polnud. Palju tuttavaid ja sõpru oli ning üle pikapika aja nägin Emilit ja Kevinit. Viimati õnnestus vist teda näha suvel või enne seda isegi. Sai hullult naerdud, tantsitud ning kõik oli mega. Vene tänval sukkade väel oli ka lõbus joosta, selleks et Annu emaga saaks rääkida, ilma, et taustal muusikat oleks. Kella 4/5 ajal liikusime taksoga Kevini poole, et saaks magama minna. Ainuke, kes magada sai, oli ilmselt Annu, mina magasin healjuhul 1,5 tundi. Seda nii sellepärast, et algul polnud und, siis ma naersin akna taga oleva õuna üle Keviniga ning hiljem me lihtsalt rääkisime jms. Hommikul oli tore ärgata kell 7 (peale tundi? magamist) ja pool 9st minna Annuga Kristiinesse sööma. Majast välja hiilides hommikul nägin Kevini vanaema, kes vaatas meid üllatunud näoga aknast. Loodame, et ta ei saanud shoki, et Kevinil öösiti kaks naist lausa külas käis. Tegime kiirelt igaksjuhuks ja suundusime läbi meeletu lumesaju Kristiine poole. Hetkel olen kodus, lähen ilmselt süüa tegema ning siis kavatsen magada kuni homse hommikuni. Õppida vist eriti pole ka, nii et see plaan on igati teostatav.

xoxo