Tulin blogisse ja mõtlesin, et ma ei ole vist paar päeva kirjutanud, tunne oli küll selline. Endalegi üllatuseks avastasin, et alles eile sai kirjutatud. Kui nii siis nii. Ma siis kirjutan veel.
Viimasel ajal olen vaadanud teiste blogisid ning sinna ilmub nädalas ( heal juhul! ) ühe korra üks postitus. Mis toimub ? Kõikidel on megalt väga aega, usun, mul endalgi, aga mina leian tavaliselt selle aja enda uneajast. Sellega on see probleem lahendatud.
Niisiis, millest ma veel võiks rääkida. Viimasel ajal ma polegi siia kirjutanud midagi peale vingumise, aga tõesti kõik on nii perses viimasel ajal. Ei, nii ei ole. Ma valetan. Kõik on hästi. Ainuke asi, mis halvasti on, on suhted ja kool.
Kummast alustada ? Võtame kooli siis. Tegelikult no jah, see aasta läksime 10ndal kooli ja 12ndal ma jäin haigeks. Kool muudab mu haigeks, honestly. Aga kui ma vaatan oma e-kooli, tabab mind must masendus. Seal on mingi 100000000 järeltööd, mis peaks olema kolmapäevaks? tehtud. Ma arvan, et ma jõuan ilusti ! Eelmise nädala puudumistega lisandus sinna veel kaks tööd. 100000002 tööd ! Aina paremaks läheb. Hästi nõme on tunnistada, aga selleks aastaks on mind kool ära tüüdanud. Vot ma enam ei taha ja kõik. Kõige hullem selle juures ongi see, et on 9. klass ning ma peaks pigutama ning see blokk, mis ees on, ei aita kohe kuidagi kaasa sellele. Vahest mõtlen, et miks ma küll Reaalis käin ? Ma ilmselgelt olen alaarenenud selle kooli jaoks. Aga muidu on täitsa hästi kõik. Inglise keele õpetaja on umbes kuu aega veel haige ja mina peaksin inglise keele lõpueksamit tegema hakkama, fun, huh ? Ei no miks mitte, ma suudan kõike ju. Homme on järjekordne töö geograafias, millest mul aimugi pole. Mis seal sees on ? Pühapäeva õhtu on muidugi selle küsimuse küsimiseks väga hea aeg. Igatahes, school sucks balls.
Ma olen väga hästi häälestatud kooli lainele, kas pole ? Juba mõte, et peaksin homme ärkama kell 8 ning minema 8.55ks matemaatika tundi õpetajaga, kes mind elu eest vihkab, tekitab külmavärinad ja ajab südame pahaks. Küll mulle meeldib ikka koolis käia !
Üle pika aja sain Regoga ka rääkida, kes nüüd juba Austraalia elanike hingekirjas on. Ära uppunud ta pole, põlenud ka mitte, kõik on hästi vist. Ja Anni, kes samuti eile sinna sõitis, peaks ka varsti kohal olema. Igatseme sind kõik väga-väga ! Imelik, et kõik järsku sinna sõidavad. Nii paljud tuttavad on see aasta ( 2010 ka ) ära sõitnud sinna. Ennast küll väga ei tõmba sinna kängurute juurde. Aga samas, kui paari päevaga mandariinide korjamise eest saab 3000 krooni ( ma endiselt vihkan eurosid ja teen kõike kroonides ) siis ma läheksin ka hea meelega sinna elama.
Ja teate, mul on kõik kopa ette visanud. Jälle on see lõbus pohhuistlik tuju, kus mind midagi ei huvita ja ma olen lihtsalt lambist õnnelik. Aga eks sellele tundele aitasid kaasa nii mõnedki. Tean, nii ei tohiks kuid kurat võtaks, mind on megalt ära tüüdanud kõik need laimamised ja tülid. Ma lõpetasin oma drama queen'i töökoha, mina ei viitsi enam. Alati on mingi draama ja ausalt, mul nüüdsest pohhui. Tehke kõik mida tahate, mina ei viitsi ka kõikide ja kõige pärast tõmmelda. Ja nii ongi vot. Tegelt ma olen heas tujus, ja fuckyea 27 saab siit sitasest linnast minema tõmmata ja vot siis on mul hea, kuradi hea.
No comments:
Post a Comment