.. and when you both want each other, something has to come around and mess it up.

" Osad saavad sellest veel aru, aga ta on imeilus ja kui ta tahab hea olla, siis on ta super. Ja nii enamus lepivad sellega, et vahet tekib tunne, et tahaks peksa anda. Ta eile öösel ütles mulle, et ta on veenudnud, et sa arvad, et ma kopeerin need kirjad talle ka. Ma ei imestaks üldse, kui see nii oleks olnudki. Ta on harjunud kõike saama ja kõigile meeldima. Ja siis ta arvabki, et ta võib tha, mis ta tahab. Paistab, et ta selle peale ei tule, et teistel on ka tunded. Palun. Nüüd jääb mulje, nagu ma arvaks temast väga-väga halvasti. Aga see ei ole tegelikult ju nii."


Aasta. Täpselt aasta. Siiani on tunne, et ma ei oska andeks anda.

Samas ei teagi, kas oleks põhjust ? Arvamust ei muuda kergelt. Aasta kõigest. Aasta uuest võimalusest.

Ning täna öösel läks katki see kett, mille Tema kinkis. Kokkusattumus ? Vaevalt. Ma usun sellistesse asjadesse, eriti teades oma peret. See on millegi pärast alati nii olnud.

Tänane päev on nii tuim. Tühi. Kõik on viimaste päevadega nii segi keeratud, ma ei tea enam ise ka. Miks peab juhtuma kõik nii järsku ? Alati siis, kui on juba keegi. Ei mõista. Ilmselt keegi ei mõistaks. Ja mul on süümekad. Ma ju ei taha kellegile haiget teha, kuigi tean, et pean. Keegi saab haiget ning mina ei tea, kes. Ma tahaksin olla erapooletu ja lõpetada. Imelik, et kui kõik see, mida sa ihaldanud oled, tulebki ühel hetkel sinuni, ning siis oled sa nõuetu. Lihtsalt nõuetu ning ei oska midagi teha. Mitte midagi.