Vaatasin eile mingit filmi, ma isegi ei tea selle nime aga see selleks. See sisu oli lihtsalt nii true ja mind pani selle filmi ausus ja kõik see hämmastama. Ilmselt üks parimaid filme, mida ma näinud olen. Ja see lugu selle kõige keskel, täpselt see, mida ma otsin.
Ausalt öeldes, ma olen väsinud. Ei, mind ei tabanud järjekordne masendushoog. Üldsegi mitte. Lihtsalt rutiin, kui seda nii saab nimetada, on ära tüüdanud. Eelmisest kolmapäevast olen kodus lamanud. Vahepeal oli tõesti tunne, et ma hakkan sõna otseses mõttes ära surema, sest nii halb pole mul ammu olnud. Palavik ( kohati 38,6 ), köha, häält pole, nohu, süda paha, nõrkus, kõik kohad valutavad, pisarad jooksevad lambist, pidev väsimus, toidu maitset ei tunne ( jess ! ), pea käib ringi, minestan ära, silme eest must vahepeal ning kogu aeg on külm või siis külmavärinad. Sounds cool, huh ? Peale selle tundub mu pea kogu aeg lihtsalt nii raske, et keegi peaks seda lihtsalt kinni hoidma, ma ise väga ei suuda. Pm viimase kolme päevaga olen alla võtnud 2,5 kg lihtsalt sellepärast, et ma joon ainult vett. Kõht on kogu aeg tühi ja samas täis ning kui ma söön, läheb süda pahaks. Oi, kuidas mulle ikka meeldib haige olla. Mul ei ole kodus enam mitte midagi teha, isegi magada ei taha enam, kuigi väsimus on kogu aeg peal. Täiesti kohutav, kust ma sain selle haiguse ? -.-
No comments:
Post a Comment