Wednesday, January 12, 2011

Change yourself.

Tegelikult on naljakas, kuidas võib mingi tühine tutvus kasvada minu jaoks millekski  enamaks. See algus, kuidas kõik on olnud.. Ma ei tea. Ma ei leia sellejaoks isegi sõna, naljakas. Algas liigagi lapsikult kuid siiski.. enam mitte. Kuid selle aastaga on paljutki muutunud.
Kaasaarvatud mina. Tean, et polnud kunagi selline, nagu preagu. Ilmselt kasvasin suureks. Nõuan rohkem ja enamat ning paljudele käib see üle jõu, kuid ma olen väärt parimat. Olen ju ? Vähemalt paljud on öelnud seda, hakkan vist vaikselt neid uskuma. Need sündmused on mu üleskeeranud. Olen nagu pomm, mille numbrid muudkui väiksemaks tiksuvad, tuues aina lähemale hetke, mil käib pauk. Kõik need sündmused ja öeldud laused, need ajavad mind segadusse. Tahaksin sellest kõigest välja astuda, ma ei taha selles osaleda, ausalt.

Sina oled süüdi, see põhjus, miks kõik nii on. Fuck, kui lame on kedagi teist tegelt süüdistada. Not right. Mida ma tegema  pean ? Miks ei võiks sa lihtsalt ära kaduda ning mitte tagasi tulla ? Nii palju on küsimusi, kuid puuduvad vastused. Puudu on kõige tähtsam osa. Ei mõista sind. Ei kujuta ette, mida sa mõtled, teed, tahad. Sa oled üks suur müsteerium, mille seletamiseks on vaja midagi enamat. Milleks see kõik ? Kas poleks kergem kõik ära  rääkida ausalt ? Ma ei usu sind, ma lihtsalt ei suuda. Ilmselt on sellele ka teatud inimesed kaasaaidanud kahjuks. See kõik, kuidas sa käitud ja räägid, see pole sina. Olid kunagi keegi teine, keegi kes pani mind naeratama. Kuid nüüd, nüüd oled sa inimvare, sinust on järgi vaid lamedad naljad ja kurnatud naeratus. Ausalt, mul on kurb vaadata, kuidas sa oma elu perse keerad. Ja nagu, ma ei tea, mitmeid kordi öelnud oled, on see sinu elu ja ma ei puutu sinna kuid ma ei oska seda kõrvalt ka enam vaadata. See elu minu elu, see pole mulle. See on sinu oma kuid tänu sulle endale olen ma nüüdseks seal sees samamoodi nagu sa ise. Pettunud olen. Pettunud, ma ei teagi, kas see on just see õige sõna. Kuid jah, midagi sinnapoole. Ma ei oska midagi mõelda enam. Mida ma tahan ?
Külmavärinad üle terve keha. See on muutnud mind nõrgaks. Need probleemid ja jutud, millele ma tegelikult isegi ei peaks tähelepanu pöörama, on minult võtnud jõu ning muutnud mind. Kahju sellest.
" Tee nii, kuidas sul hea on." Lause kerib mööda pead ringi.

Kuidas mul on hea ?

No comments:

Post a Comment