'Cause I've got your man and you can't do anything about it..

.. You may think, he is coming back, but I doubt it.






OH MA ARMASTAN ELU ! Kuid mitte neid ilmu. See selleks. Ma ei lase oma superhead tuju rikkuda sellepärast. Ma isegi ei tea, mis muudab mu õnnelikuks. Üleväsimus, hea elu või midagi kolmandat ? Ilmselt see kõik. Mõtteid siia kirjutamiseks pole, pole isegi tahtmist kirjutada. Ma just ütlesin seda ? Ma ei tea, mis minuga lahti on. Kõik, mis enne huvi pakkus, on järsku unustatud, ja ma olen lihtsalt ülimalt rõõmus. Again, mul on tahtmine rääkida midagi ebaloogilist, utoopilist ja siis naerda kas või iseenda naljade üle. Peaasi, et endal lõbus oleks ! Eks ? Või siis mitte..

Tegelt, täna on laupäev. Üllatasin vist ? Ja ma pidin ikka ärkama kuradi kell pool 9, et tööle joosta ( ning sinna hiljaks jääda ). Suutsin seal kuhugi ruumi luku taha jääda, iseenesest oli mul lõbus. Täname Keijut, kes mu sealt päästis pärast 20 minutit. Jalad olid meeletult väsinud, kui pole midagi hullu. Pärast tööd suundusin Kaubamajja, et oodata ära Sadu, kelle töö lõppes hiljem. Läksime istusime De La Gardie üleval kohvikus. Sõime seal ning siis kõndisime läbi paduvihma Balti jaama, saapad ning kõik muu uppumas. Käisime trennis ära, nii nii nii hea on tegelikult. Ning laul hakkas haigelt kummitama. Pidin jälle tõdema, et Eesti on väike. Isegi trennis on tuttavad koos, rääkimata siis, et sinu enda hea tuttav ning treener elab sinu eksiga ühes majas. 

See üks laul on repeat'i peal terve selle aja millal ma kirjutanud olen. Lähen lollkis varsti, a samas, niinii hea laul on. Ma ei teagi nüüd.. Ilmselgelt on meie tsüklis olek ilusti näha..

" Mis see must kast on .. ? "
" Laud... või siis halvemal juhul kirst.. "

" On sul palavik ? "
" Jah, mul on 40 promilli. "


Ilmselt keegi ei saanud aru, peale ühe. Aga noh, mul on nalja kui palju. Ning kui aus olla, siis Lakka kommid likööriga on super head ja veel paremad. Jäin neist vist sõltuvusse, sest pool pakki neist olen ma ära söönud, oih.  Tegelikult ma nii oma õhtut olengi nüüd sisustanud, söönud, naernud oma haigete ideede üle ning laulnud valesti kaasa. Aga vahest just nii ongi hea.. Tegelikult on süüdi sellest ainult üks inimene. Lihtsalt, ta on muutnud mu nii kuradi õnnelikuks ja ma olen lõpuks uskumusel, et kõik on võimalik. Lihtsalt tuleb tahta. Ausalt. Eile käisime kinos jälle Inceptionit vaatamas, ülim ikka veel ! Super hea õhtu sisustus oli tegelikult. Ainuke asi, mis mind segas, oli kõrval istuv noormees, kes terve filmi aja mind ahistas. Või tegelikult.. polegi nii halb ? Ning mõni suurema rikutuse tasemega inimene - ei midagi pervertset !

Kusjuures, viimasel ajal olen avastanud, et mõni minu vanune on isegi igati normaalne. Ühesõnaga, aitäh, sest suutsid tõestada, et on ka normaalsus olemas. Ja teate ? Mul on masu. Nagu reaalselt, raha enam üldse pole. Järelikult, ainuke asi, mida ootan, on palgapäev ! Saaksin oma rahad kätte ja oleksin jälle natuke aega õnnelik. Mitte, et raha mind õnnelikuks muudaks või ei ma ei suudaks ilma, aga kes siis õnnelik poleks, kui tema arvele laekuks nii mõnigi tuhat krooni, millega ta võib teha kõike, mida tahab.

Ja teate, esimest korda üle pika aja ma tahtsin jõule. Tavaliselt ei teki mul mingisugust emotsiooni jõulude suhtes, kuid kui täna läks jutu teema üle ilusale talvele, tuli selline jõulutunne ning igatsus, et jube. Ausalt, igatsus Soome jõulude järele. Helsingi on rahuliku lumesaju ning paksu lumekihi ning kaunistustega kõigekõigekõige meeldivam koht, tõesti. Mitte, et mulle ei meeldiks Eestis olevad jõulud, kuid seal on kõik see kuidagi rahulikum, parem. Preagu, kui ma kuulen kuidas vihm akna taga vastu aknalauda sajab, on uuesti tahtmine saada kas suve või talve. Kõike muud, kui ainult sügist. Mul ei ole sügise vastu mitte kui midagi. Aga selle märja vihma vastu on. Minu pärast olgu kas või -40, oleksin väga õnnelik, aga peaasi, et ei sajaks. Vihm tegelikult meeldib, kuid selliste sombuste ilmadega ma tõesti ei taha seda. Tahaks külma, päikeselist päeva ja siis kõik lehed võiks olla värvilised, saaks pildistada! Ja kui jutt selle peale läks juba, siis peaksin ära mainima, et mind ootab eest kolme kuuline fotokursus varsti. Niiniinii hea. Ma tõesti kahjuks ei tea, kuidas ma kavatsen käia trennis, kursusel, olla oma musiga ja tööl ning koolis käia, aga eks ma saan hakkama. Loobun siis ühest päevast tööst kas või. Kuigi, samas, ei tahaks ka seda teha. Üritan algul kõike teha, eks vaatab, kuidas läheb. Aga õnneks, kool, kuhu plaanin sisse saada, ei tohiks olla väga hullude katsetega, ei pea ma ennast lolliks õppima. Tõesti, aitäh. Sest kui ma seda peaksin ka veel tegema, siis ma ei tea. Ma lihtsalt ei suudaks. Juba preagu on tahtmine koolist ära minna, no tõesti. Ning nüüd ma lähen tantsin ja laulan ja söön ja olen lihtsalt lõbus õnnelik inimene, jeesjees. Sjäooo musid


special & unique ! 

xoxo