iga hetk on ainuke ja ainulaadne.

Tegelt on nii, et ma palun andeks, nagu alati. Lihtsalt, ma nautisin täiega veel viimaseid vabu päevi ning kõikidele sündmustele vaatamata olen ma piisavalt õnnelik, et see nautimine oli ülikõva. Ning kahjuks või õnneks ei joonud ma ennast viimastel päevadel kuhugi laua alla, nagu enamus tegi, vaid ma lihtsalt nautisin suve viimaseid vabu õhtuid meeletult hea seltskonnaga. Siin kohal suured tänud Annekenile ja Georgile ning Arminile, nalja sai. Tõesti, ülisuper kaks päeva on olnud ja naerda ma olen saanud megalt. Samuti sain ma kätte oma agentuuris tehtud pildid, lisan need alla poole sinna kuhugi, võite vaadata. Ning ausalt öeldes, ma tõesti ei tea, mis päevast ma alustama peaksin ja millest rääkima. Aga noh, eks ma räägin viimastest päevadest siis.

28.08 siis kõigepealt. Hommik oli ikka tavaline, nagu alati. Sättisin ennast ja jooksin oma eksroosades kontsades tööle kella 12ks. Imekombel jõudsin 2 minutit enne töö algust juba saali, kiire vend olen noh. Tööl seisin oma 4 tundi ära teistpäeva ja kõmpisin siis kodu poole, et minna Kiili, Kristi juurde. Jõudsime sinna, käisime poes, tegin esimese õlu ära ja seltskond oli hea. Robert tuli ka mingi hetk sinna ja Risto sõitis ka Kiili, käisime temaga tripppimas kuhugi tuhala nõiakaevu juurde, megaltpõnev. Tagasi tulles oli igalpool udu ja rolleriga sõitmine kruusateel oli hästi põnev. Peaksin siinkohal ära mainima, et mul oli seljas minikleit ja kontsad, millepeale ma panin Risto suure dressika ja pähe krossika kiivri. Igati sobiv riietud rolleriga sõitmiseks. Peale seda saatsin Risto ära, jõin Kristi juures edasi ning lõbus oli. Käisime veist tänava lampe ahistamas, kustutasime neid. Ilmselgelt alkohol mõjutab inimeste vaimset tervist, rääkimata füüsilisest. Jalutasime nsm, käisime õunu varastamas ja naersime. Ilmselgelt oli mul super õhtu.

29.08. Ausalt öeldes ma ei mäletagi, mida ma päeval tegin. Midagi ma ilmselt tegin. Õhtul ma tean, käisin ma Kimiga väljas, kellega ma üle pikapika aja jälle rääkida sain ja kõike muud ka. Ilmselt ainuke inimene pmst, kellega ma nagu kõike võin rääkida, ilma et mul piinlik oleks. Ühesõnaga istusime Arenal ja rääkisime ja mingi hetk läks Kim mingi pool venelastega pool eestastega jalkat mängima, ma tsillisin lihtsalt seal kõrval. Siis kõndisime me kuskil põõsastes ja ma eitea. Üldiselt lihtsalt kõndisime ja rääkisime jne.

30.08 Hommikul saime jälle Kimiga kokku. Muidugi helistas ta mulle 5 minutit enne kodust ära tulekut, et tule nüüd õue. Sättisin ennast 10 minutiga valmis ja jooksin välja. Käisime terve linna läbi, alustades sellega, et me läksime jala linna minu juurest. Siis istusime kuskil mereääres ja rääkisime jälle. Jah, me suudame palju rääkida. Ning mingi hetk läksime baltasse, saatsin ta rongi peale. Ise suundusin koju, vahetasin riided ära ( olenemata, et on august, õues on külm !! ) ja tegin ennast natuke normaalsemaks ja siis läksin linna, sain Annekeniga kokku. Solarise ees istusid Georg ja Armin, kes rääkisin mingi 11-12 ( ?! ) aastaste tüdrukutega kuid milleg ärast nad läksid ära kui me tulime. Niisiis kõndisime jälle sihitult mööda linna ringi ja tegime oma lolle nalju, nagu ikka. Peaksin mainima veel ära, et kui keegi sind paremalt ründab kaitse vasakult ja vastupidi ning malossi vändad on põhilised :D:D Ei, naerda sai. Ja me tegime vahepeal valmis Annekeniga kulmupliiatsitega paraaadi plakati :) Ning üldiselt, tänane päev möödus sama moodi ning me lihtsalt sõitsime 18 terve linna läbi, igavusest ja selllepärast ka, et väljas oli külm. Imelikult kombel sain aru, et mõni pikemat aega tuttav on tegelikult normaalsem, kui arvasin ja osad inimensed võivad väga meeldivad tegelikult olla.