Eelnevad 5 päeva on meeletult toredad olnud, ausalt. No okei, väike kõhuvalu on seda häirinud veidi kuid mitte midagi hullu. Nüüdseks olen täie tervise juures. Neljapäev-reede möödusid Kimi seltsis ning reede õhtu veetsin oma kõhuvaluga tööl. Tean, et oleksin pidanud magama kodus kuid mis teha. Peale seda tegime Annuga plaani, et lähen tema juurde. Mõeldud, tehtud eks. Käisimegi siis minu juures, pakkisin asjad, tegin korda ennast ja siis tsillisime linnas. Nägime jälle Oksmaad, me ei saa kohe ilma temata. Kahtlasel kombel näeme me teda alati Mac'is. Annu juures läksime välja, ja ma pean ütlema, et nalja sai. Järgmisel hommikul ärkasin meeletult vara, et loksuda 15 km Tallinna, seda kõike selleks, et seista 4 tundi tööl. Masendav hommik. Asja tegi paremaks see, et peale seda sain trenni minna. Lõbus oli tõesti ning täna ei ole lihased ka eriti valusad, super olemine. Laupäeva õhtul sõitsin tagasi Annu juurde teatud põhjustel ja siis olime jälle väljas. Tänane päev möödus ka ülimalt lõbusalt. Nüüd tuleb naasta reaalsusesse ja hakata meeletult õppima, vähemalt ma üritan seda teha. Loodetavasti see ka õnnestub mul, oleks tore. Ahja, laupäeva hommikul oli mu reis paistes ja üleni punane ja on seda siiani. Ma ei kujuta ette, millest see tekkida võis. Rauli väites öösel Annu hammustas mind kuid see on vähetõenäoline. Selline tunne nagu herilane oleks nõelanud, ning kõige nõmedam on see, et ma ei saa istuda, sest see valutab rämedalt. Ja ma ei viiitsi siia midagi kirjutada, sest mu tuju on laes ja ma armastan elu :)
xoxo
No comments:
Post a Comment