Ma ei tea, mul midagi viga. Ma tahan veel kirjutada. Koolis läks eile hästi, kuigi kuradi 12nda klassi nö. õpetaja ( õpetajate päeval ) kallas mu kaamera veega üle, lohh. Muidu oli mõttetu päev, kolm tundi toimusid, ülejäänud jäid pmst ära, tekkis tahtmine üldse koju jalutada. Esimese tunni ajal käis pool meie klassi järgi vastamas inglise keele kt'd, mis oli see kord eelnevast tunduvalt raskem ning eelmine töö oli mul 2, nii et nüüd tuleb 1 ? Hästi läheb ! Teise inglise keele kt sain 4, ma ei tea, kuidas see võimalik on, aga ma olen õnnnnnelik selle üle ! Ja ma ei saa ära mainimata jätta, et EILE HAKKAS 3-KUULINE FOTOKURSUS. Ülikõva noh. Eilne tund oli lihtsalt tutvustus aga lõbus oli ikka ja üks onu kõrvalpingist vaatas mulle kogu aeg otsa ja naeratas ( ta naine oli tal kõrval ). Ma tundsin väga imelikult. Brit mainis ka mitu korda, et ta vaatab ainult meie poole. Saime vanasid, nagu tõsiselt vanasid, kaameraid näppida, mõnusmõnus. Pilti ma kahjuks ei teinud seal nendest, oleks vb pidanud. Igatahes päris ägedad vidinad olid :) Suutsin oma matemaatika vihkuse jälle mitumitu lehekülge märkmeid teha. Matemaatika vihik on üldse vajalik asi, üks kõik, mis tunnis vihik koju ei jääks, kirjutame ikka ainult mata vihikusse.
See tekst on mõttetult lambine ja igav ning ma laulan oma ette kodus ja lihtsalt tsillin suure tsärgiga mööda tuba ringi. Ainuke asi, mis mind häirib, on mu kõht, mis ilmselt ei allu isegi nendele tablettidele. Ma ei tea, mis tal viga on. Lihtsalt valutab. Vallu väitis, et ma tegin enda teadmata aborti. Iseenesest tore oletus, :D
Imelik on see, et millegi pärast olen ma kogu aeg ümbritsetud poistest, kellel on trikiratas. Mu külbetõmbejõud nende vastu ? Peaks mainima samuti, et kaks nendest vanadest sõpradest tulid just lähipäevadel tagasi ja suhtlen ühega jälle väga tihedalt. Mõnus on lihtsalt rääkida mõnega, kellega pole kaua rääkinud, ning naerda väga lambiste asjade üle. Lovemylife.
No comments:
Post a Comment