play without feelings. never regret.

Hommikust kõigile siis. 

Nädalavahetus möödus nii ja naa. Ma tõesti ei oska väljendada ühtegi emtsiooni.Jalutasin väikese lumesajuga koju. Niiii mõnus jõulutunne oli lihtsalt. Alustasin kerge joogiga kohe peale kooli. Mingi hetk saatsin Armini linnas bussipeale Põlva. Millalgi helistas Tauri, et saaks kokku. Tegimegi nii. Liisa tuli ka. Kõndisime niisama linnas ringi ja läksime Stocki lõpuks. Ema mängis pedofiili ja Tauri oli lihtsat lõbusas tujus. Ostsime joogid ja siis käisime mingeid pileteid välja ostams Taurile, kes kutsus mind Rootsi nendega tripile 27ndal. Suundusime minukale ja jõime ära need joogid ning rääkisime ka kõige mõttetumatest teemadest, mis üldse pähe tulid. Lihtsalt, lõbus olek ja tore oli noh. Mingi kell 10 ? läksime mu juurest ära ja siis ma suundusin Szolnokisse. 

Laupäev algas kell 10 ärkamisega ja teadmisega, et ma olen lihtsalt kogutava väljanägmisega ja magamata. Ning hetk hiljem taipasin, et ma pean Mariega välja minema. Esimese asjana lendasin msni  ning neda lohutuseks sain teada, et enne kella 2-3me ei pea ma kuhugi minema. Tegin ennast veits siis korda ja hüppasin trollile, kus olid mingid imeikud inimesed jällegi. Pean jällegi ütlema, et ma vihkan ühistrasporti. Minu pärast säästku see kas või terve maailma aga see on lihtsalt rõve ja haisev. Koju jõudes tegin kiirkoristuse, käisin pesemas ja jooksin uuesti välja. Tegime Mariega tervele linnale ringi peale ja niiniii hea oli temaga rääkida üle mitme kuuu, üks kallikene oeld mul :) Käisime veel moeturul ja Vapianos. Viie ajal helistas Sadu ( treener mul ), et ta lõpetab 18 Stockis ja et liiguks siis koos trenni. Nii tegimegi. Trennis oli jälle haigelt naljakas lihtsalt. Viimasel ajal tundub, et ma oma kõhulihaseid treenin seal rohkem naerdes kui harjutusi tehes. 8 ajal lõppes trenn, sõitsime Saduga trolliga koju. Kõndisin veel oma kilomeetri jala, sest bussid, mis mu maja ees käivad( peaks mainima, et neid on kolm liini ), tulid alles 20 minuti pärast. Igapäevane. Kodus ma umbes vajusin voodisse ja lihtsalt lamasin. Täiesti surnud tunne oli. 

Tänane päev möödub õppides keemiat, ühiskonda, ajalugu ja geograafiat. Juhuuuuu, milline tore pähapäev mul on. Mõistekaart, geo 2 ja kaks järeltööd, ma ei jõua õppida. Ma loodan, et te ei pea seda taluma, mis mina. Masendavalt palju on õppida ja kuna on viimane nädal, siis peaks tegema äkki veel mõne kontrolltöö, et saada veel õpilastele kahtesid ? Oleks armas, onju. Taipasin eile, et vaba olemine pole enam üldse tore ja teatud inimesega vesteldes veendusin, et ma pole kaugeltki ainus, kelle elus saab olla mingeid haiged hetki. Lihtsalt, millegipärast üritavad paljud mu tähelepanu saada aga mind neid ei taha. Tõesti, pole isegi kindel, miks see nii on kuid ma ei taha neid. Ma ei tea ise ka, keda ma tahan. Või noh, vb isegi tean, kuid see ei tuleks välja. miserable. Ma ei oskagi siia enam miagi kirjutada. Kogu aeg on mingi pinge peal ja kui on veidi vaba aega siis ma lihtsalt magan. Teiseks pole mul üldse mõtteid, mida siia kirjutada. Kui vaadata seda, et vahepeal kirjutasin päevas mitu korda isegi, siis nüüd venivad need korrad väga vähestele. Aga ma üritan kirjutada, tõesti. 

xoxo