Lugesin ühe vana tuttava ja meeletult kalli inimese blogi. Jätaks see kord mainimata, kelle oma see oli. Ütleme, et üks meessoost tuttav, kes tähendas mulle kunagi väga palju. Ning need sõnad panid mõtlema. Tegelikult tunnen ma samamoodi, nagu temal seal kirjas on. Ühe postituse 9's lause on täpselt see, mida ma tahaksin öelda. Ma tean, et te ei tea, millest jutt on, millisest lausest kuid ma ei taha seda avaldada. See pani mind mõtlema, just terve tekst terviklikult, see mõte, need pildid. Ei tea, see kirjeldus, pildid - loll kokkusattumus ? Või tegelikult ongi asi nii ? Tegelikult ei saa ilmselt keegi hetkel aru, millest räägin. Kui, siis kaks minu kallikest. Ei taha avaldada, kellest nign millest on jutt, parem on lihtsalt kui asi jääb nii, kuid mind pani selle blogi eile hommikune lugemine mõtlema terves päevaks. Kas see oleks tõesti võimalik ? Ajad klapiks, kirjeldus samuti. See mis oli, mida mina tegin talle, ma kahetsen seda. Kas siis selle pärast, et minu otsus oli vale või et mina suutsin talle nii vähese ajaga teha nii palju halba, valu ? Ma tõesti ei oska öelda. Ilmselt on see seda mõlema pärast ning ma kahetsen seda väga. See, mida tegin, kuidas käitusin, oli õel, mõtlematu ning ilmselt ka andestamatu. Kuid sellegipoolest, ma tõesti tahaksin vabandust paluda. Ei loe see, et ma temaga enam ei suhtle, kuid lihtsalt, kui kunagi peaks tulema aeg, et ta loeb seda siis, äkki ma saan andeks. Mitte kohe, mitte hiljem, lihtsalt.. kunagi..
xoxo
No comments:
Post a Comment