Make a wish but not aloud,

00.00. Soovin mõttes, vaikselt, lootes, et see kõik täitub. Tean, see on võib-olla lapsik, kuid harjumusest on jäänud külge. Mind täidab ärevus, energia ülevool, ületamatu õnnetunne. On võimalik, et kõik on lõpuks läbi ja taas saab alata uus ? Või see kõik on tühipaljas unistus ? Unistus, mille täitumine jääb kaugesse tulevikku, unistus, mis ei pruugigi täituda ? Väike osa minust kahtleb kõige selle õnnestumises, võimalik, et rohkemgi kui osake. Kuid ma tean, sina oled see. See, kelle jutt paneb mina naerma, see, kelle puudutus paneb mind värisema, tekitab külmavärinaid. Mis on see, mis tõmbab mind sinuni ? On see meeldimine, väike mäng, mis lõpuks lõppeb sarnaselt teistele ? Raske vastata sellele. Tean vaid, et kõik mida järsku tunda sain, tegi mind õnnelikuks. See oli minu jaoks ootamatu. Olin veendunud, et olen Temas kinni, siiani. Tean, see pole nii. Tema on minu jaoks mitte keegi, minevik, kuid sina.. Sina oled keegi. Keegi, kes suutis mind üle pika aja õnnelikuks teha. Kuid.. on miski, mis ei lase mul sind usaldada. Tean, millised mehed on, milline sina tundud. Sellelegi vaatamata ei oska ma võtta seisukohta sinu suhtes. Sa räägid ühte, käitud osaliselt teisiti. Miks, kuidas ? Nõnda ma lihtsalt jäängi mõtlema, võib-olla liigagi palju. Sellest pole kasu, ei suuda otsustada. Sinu juures on hea, parem. Seletamatu, see on müstiline.  Samas, tekib küsimus. Äkki sa oled lihtsalt järjekordne viga ? Tean, vigadest tuleks õppida. Teen neid veel ja veel elus kuid.. Midagi segab mind. Ma ei soovi enam langetada valet otsust. See ei ole ühepoolne kuid mida ma tähendan sulle ? Järjekordne väike flirt, mida aja möödudes saab unustada ? Ma ei soovi olla kellegi järjekordne mäng. Lihtsalt, ei taha. Sa mõtetest käid läbi kogu aeg kuid kardan, et tegin vale otsuse sinuga suheldes, seda alustades. Äkki peaksid jääma siia kus hetkel oled. Juba sellepärast, et kunagi oleks hea mälestus sinust, mida mäletada. Kardan, kõik läheb valesti, kõik lõppeb nii nagu ikka ning ma ei andestaks endale enam. Võib-olla on parem jätte kõik sinnapaika ning liikuda edasi ? Soovin, et ütleksid midagi. Midagi, mis paneks mu paika, seisma siia, kus olen. Võiksid anda mulle põhjuse ootamiseks, põhjuse jäämiseks. Vastasel juhul jääd oma võimalusest ilma ning siis on juba hilja. Hilja kõigeks selleks. Tean,  ma ei saa kõike, mida sooviksin. Ei saa kõike ning kõiki. Kuid.. sinus on kõik see olemas, mida vajan. Kõik see, mis teeb mind õnnelikuks. See on niigi läinud piisavalt kaugele, seda on osade jaoks raske lõpetada. Peaksin ma võitlema selle eest või laskma sellel minna ? Otsustusvõime on nüüdseks läinud ning järgi on vaid miljon mõtet mu peas, mõtted, mis ajavad mind hulluks, mõtted, mis ei lase mul olla rahulikult. Mõtted, mille eest ei saa põgeneda.

All filled up with emptiness,

Mõtlen minevikule, kõigele seal. Mis meist saanud on ? Kõik oli ju nii hästi, me olime lahutamatud. Kuid nüüd, sa oled kadunud. Sina pole enam see, keda teadsin. Pole kindel mis asjaolu on sind muutnud, kuid sa pole see sama inimene. Oled muutumas selleks samas halliks massiks, keda ma olen alati vihanud. Olen pettunud selles kõiges. Endas, sinus. See ei pidanud nii minema. Samas, võib-olla ongi parem nii. Võimalik, et olid lihtsalt möödanik, kellest nüüdseks on saamas minu minevik. Minevik, mida meenutades tekib näole naeratus, sest see kõik oli kuid mõistus blokeerib seda mõtet, sest selle meenutamine teeb haiget. Kas või sellepärast, et seda enam ei ole. See on läbi, kõik, otsas. Ükskõik, kui kurb see ka poleks, oled sa muutumas kellekski teiseks, kellekski võõraks. Inimeseks, kelle olemasolu sa vanasti vihkasid, eirasid. Ma ei tea, öeldakse ju küll, et kõikidel inimestel meie minevikus on mingi tähtsus ning kes ei jõudnud tulevikku, siis seda põhjusega. Kuid millise põhjusega ? Millest see tingitud on ? Kas peabki olema nii, et mingil hetkel sulle tähtsad inimesed kaugenevad ning tulevad uued ? Kõik inimesed tulevad kunagi ringiga tagasi, vähemalt nii loodetakse, mõeldakse. Kuid ka see ka nii on ? Ma ei tea. Kas on võimalik, et nii juhtub, ma ei tea. Samas, kui sa tuleksid tagasi, sellisena, nagu sa muutunud oleks, ei sooviks ma seda. Kas või lihtsalt sellepärast, et sa ei ole enam sama. Sa pole enam keegi. Tean, et ühiskond ning ümbritsevad inimesed muudavad meid, kuid sa ei ole kunagi olnud väga selline, keda mõjutada oleks saanud. Nüüdseks on see tehtud, enam ei oma tähtsust, milline sa olid. Lihtsalt, tahtsin öelda, et see on.. Ma ei teagi, mis see on. Masendav on vaadata, kuidas inimesed muutuvad, eriti kui nad muutuvad halvemaks. Kahju, mis muud. 

Ainus põhjus miks keegi sind iial vihkaks on see, et ta tahab olla täpselt nagu sina.

Nii ongi.Hommikust ühesõnaga. Kell on 16. 09 ja ma olen nüüd vist täielikult ärganud. Silmad tegin kella kaks küll tegelikult lahti, kuid uni oli mul siiani. Minu nö hommik möödus pildite vaatamisega ja söömisega. Ilmselt pole mul laupäeval paremat teha. Tegelikult oleks vaja veel tähistada vaheaja lõppu ja teha veel miljon asja, aga asjaolu, et olen neli päeva peaaegu, et magamata, muudab selle raskeks. Peaksin lahti pakkima kõik asjad, ennast korda tegema, võtma küünelaki ära, pea ära pesema, välja minema, aga no tõesti, ei jõua. Õues on ka mõttetu ilm, pole midagi teha. Toas on hetkel vähemalt soe, vanemaid pole ja ma isegi ei kujuta ette, kus nad on, aga eriti ei huvita ka hetkel, ja power hit radio lõbustab mind piisavalt. Nagu ma eile juba ütlesin, et mulle ei ole ikka kohale jõudnud, kuhu terve vaheaeg kadus. Lihtsalt masendavalt palju on teha olnud ja otseselt ma ei puhanud kordagi. Kaks päeva ainult veel ja saab jälle sinna rutiini, je.
Reisist ma ei viitsi lähemalt rääkida, panin lingi, vaadake pilte. Ütleme nii, et tahaks tagasi ja see oli super, mis muud. Olen liiga väsinud vist, et kirjeldada seda kõike. Kunagi võib-olla..Ilmselt 4 magamata ööd annab tunda. Täna sain lõpuks kell 7 hommikul magama ka mindud, kuigi oli tahtmine edasi üleval isegi olla. Ja see tekst on nii seosetu ja igav, et ma parem lõpetan selle ära ja lähen teen midagi kasulikku, ehk magan. Rootsi uudiseid lugedes leidsin, et neljapäeval, kui meie linnas käisime, oli Stockholmi kesklinnas mingi moslem kedagi tulistanud ja põgenenud ning teda aeti helikopteritega taga, suht schill. Oleks tahtnud ka teda näha. Ei tegelt, ma jäin täiega raisiga rahule ja kõik on nii super.

xoxo

my heart is under arrest again,

Njäuuuu, tagasi masendavas Tallinnas. Reis oli kergelt öeldes super, va. mõned. Ühesõnaga, võib-olla, kui tuleb tahtmine räägin pikemalt, mis tegime, kuid hetkel on ainuke asi, mida vajan, uni. Olenemata, et magasin täna terve päeva maha. Varsti laen pildid ka ülesse, kes tahab, küsige linki vm. Võimalik, et panen selle siia üles ka. Homme mby Pärnu, pole veel kindel. Suhteliselt nõme on mõelda, et kaks päeva ehk siis tavaline nv ja jälle kooli. Ei oska öelda, kuhu see aeg kadus. Tegelikult olen enam kui rahul selle vaheajaga. Ühesõnaga, ma ei tea, kunagi kirjutan.

xoxo

Mwhaha.

Fuck, ma tahan magada. Esimene  mõte, kui silmad avasin. Nüüd teen kiiirelt korda, pesus ja jooksen linna, kiisule bussi peale vastu. Ja siis Rootsi ! :) Niiet 27-29 olen Rootsis :)

your nobody to me.

Just because you can't hear it, doesn't mean it's not there.

don't hurt me, you'll get hurt.

now go insane

Want you to make me feel like I'm the only girl in the world
Like I'm the only one that you'll ever love
Like I'm the only one who knows your heart
Only girl in the world
Like I'm the only one that's in command
Cuz I'm the only one who understands how to make you feel like a man
Want you to make me feel like I'm the only girl in the world

Want you to take me like a thief in the night
Hold me like a pillow, make me feel right
Baby I'll tell you all my secrets that I'm keepin', you can come inside
And when you enter, you ain't leavin', be my prisoner for the night

Hate what I've become

Väikeseid valgeid osakesi sajab miljoneid ja miljoneid alla taevast. Just nii, esimene lumi, mis maha jääb, Eestis. Tõsine talve tunne on ja tegelikult on alles oktoober. Kraade on -1 kuni -2 ja lumi on ilusti maas. Noh, tõesti, ta on selline, mis varsti ära sulab aga sellegi poolest on see niii mõnus. Täiega tahaks teha pilte kuskil aga samas ma pole kindel, kas ma viitsin. Klass on põlevkivimaal, maa-all mingisugustest kaevandustes ja aheraine mäe otsas. Sellise ilmaga soovin neile edu. Huvitav, kas neil on väga külm ? Isa on hästi nõme, karjus mu peale, et kui ma ei läinud sinna kaevandustesse, siis ei lähe õhtul välja ka. Cmon, esimene vaheaja päev ( minu jaoks tegelikult 3s) ja ta ei lase mind välja. A hui. Tõesti ei huvita hetkel, kas ta laseb v ei. Mul on plaanid tehtud ja lubatud, nii et eks hoidku mind kinni. Sõidan siis vanaema juurde kui talle ei sobi, et ma välja lähen. Seda ta keelata ei saa : )

Ühesõnaga, tuju on high ja nii mõnus on olla. Let the holiday begin. 

xoxo

You could never be replaced even though you know my heart is free

Mõne kiisukese tungival soovil kirjutan jällegi siia.

Minu vaheaeg algas tegelikult juba eile. Tänase päeva veetsin kodus magades. Kella 3ks läksin lõpuks tööle. Väsitav oli seista seal kontsadel aga õnneks oli mul sael lõbus. Nägin Liisat ja Miinat, sai nendega veits räägitud. Peale tööd sain msiga kokku. Käisime söömas ja läksime vesipiibukohvikusse. Tegime igast nalja, täiesti haige, kui palju meil jälle rääkida oli. Homme lähen sinna Kohtla-kuhugi.. klassiga, maa alla. No jesjou. Õhtul jõuame tagasi, siis on plaan saada Annuga kokku ja minna linna. Õhtul pidime saama võib-olla Tõnise ja ta sõpradega kokku. Üldiselt, super, et vaheaeg on ja ma üritan seda võimalikult ära kasutada. Pühapäevale lähme Annu ja Tõnise ja kellegiga klubisse, mõnsamõnsa. Kolmapäeval sõidan sõpradega kolmeks päevaks Rootsi, saab veits laevapeal ka lammutada.
Ja teiseks, ma nii igatsen sind. Hästi imelik on see, et täiesti lambist on kõik nii hästi ja kõik on super. Võikski jääda nii, oleks hea. Üldiselt hetkel tapab uni ja ma kavatsen põhjalikumalt ka siia kirjutada kunagi, kui ma veel elu olen peale vaheaega. Vaheajal vist aega pole, kuid kui ideid peaks tulema, siis kirjutan kindlasti. Tsauki seniks..

you're my ecstasy.

xoxo

i'd do anything for you.

Masendav. Mul pole mitte ühtegi teist sõna selle jaoks. Kool, trennid, üritused, sõbrad, suhted - kõik hakakb üle pea kasvama vaikselt. Ilmselt need hetkelised tunded tulevad kõigest sellest. Üleväsimus, liigselt töid, veerandi lõpp ja veel kolmsada muret. Ma ei tahaks küll vinguda ja jah, ma olen ise süüdi, et need tööd sitasti läksid aga ma tõesti ei jõua enam õppida. Ma ootan seda kuradi reedet, et ma lõpuks saaks nädal aega maha magada ja teha selle vaba ajaga midagi kasulikku, mitte ainult õppida. Teiseks, ma nii vihkan ennast, sest ma suudan mõne nõmeda sõnaga kõik perse keerata mõni niiii kalli inimesega. Jälle on mingi üks tunderohke õhtu, kus ma suudan kõikidele öelda midagi halba või siis vastupidi. Kuigi, tegelikult ma ei mõelnud seda üldse nii, ma ei tahtnud, et nii läheb. Lootsin tõesti rääkida kõik ausalt ära, vahet pole siis, mis ma vastuseks saan aga tänu mõnele kõrvalisele asjale on kõik jälle perses. Ei kujuta ette, kas ma peaks uuesti proovima või mida ma tegema üldse peaks ? Tänane õhtu on pigem möödunud mõtlemisele kui keskendunud õppimisele. Ma lihtsalt ei suuda preagu mitte millestki aru saada, matemaatika tundub nagu võõrkeel mulle. Ilmselt viimased vestlused ei mõjunud mulle üldse hästi, pigem laastavalt, kui üldse oli veel midagi, mida mu sees ära rikkuda. Nagu üks inimene täna imestas, et Tema mul ikka veel meeles on ja ma Teda ära pole unustanud. Ja jutt ei käi sellest samast inimesest, kellest vahepeal siin juttu on olnud.  Jutt käib aasta tagusest ning ka paari kuu tagusest ajast ning inimesest, kellega sai midagi korda saatetud. Ühesõnaga, mina suudan kõike taibata alles siis, kui kõik on ammu läinud juba. Iseenesest hästi nõme ning vastik on see kõik, aga lihtsalt, ma ei tea, nüüd kui ma aru saan kõigest, mida ma Tema vastu tunnen, oleks ju aus ära rääkida ? Või jätta lihtsalt enda teada ja loota, et saan edasi liikuda ja ka Tema on õnnelik ? Kuigi, teatud kahtlustega, mis Temal minu suhtes on ? Samas nii suur soov on teada, mida Tema tunneb. Lihtsalt, huvist tahaksin teada, olenemata vastusest. Ma ei tea, mida ma tegema pean ning ilmselt keegi ei oska mid aidata ka. Peaaegu keegi.. Ilmselt keegi ei mõista, kui just mitte tema ise, mida ma siia preagu kirjutan, kuid ma pigem kirjutangi viimasel ajal siia vaid endale, lihtsalt, et saaks kirjutada, nii et ärge vaadake imelikult, kui kõik see siin tundub segane.

 i miss you..

Tehke seda, mida te oma südames õigeks peate, sest arvustatakse teid ju niikuinii.

Ja tegelikult ju nii ongi. Üks kõik, mida keegi ette ei võtaks, jääb see kellegile ette. See on see nö. heaolu ühiskond, kus me elame. Ainuke, mida siin tunda saab, on viha ja vaen. Ma ei kirjuta hetkel seda siia üldse sellepärast, et keegi oleks midagi teinud või et mu tuju selline oleks. Lihtsalt, see on nii, kui aus olla. 




Late night, waiting by the phone
Tonight waiting for an answer
Heartbeat drumming double time
I need one more chance to be near you

Still here in this quiet room
Deep in delusion sending me over
Outside watch the world go by
Inside time stands still as I wonder


Hea laul, head sõnad. Tegelikult, seda laulu sai kuulatud igapäevaselt nii 7 kuud tagasi. Ilmselt meenutab see jällegi mõnda inimest kuid vahet pole. Taasavastasin selle laulu endajaoks ning see on siiani hea, soovitan ;) 
Täna olid keemia ning ajaloo järeltööd, homseks vene jutustamine, inka oma samamoodi, vene töö, geo järeltöö, mõistekaart, ühiskonna järeltöö ning matemaatika järeltöö. wish me luck..

I need one more chance to be near you.

xoxo

don't let go, 'cause later it may be too late.

Niiniiiniiniiinõme. Ma ei saa aru lihtsalt. Jälle mõistan ma pool aastat hiljem, et keegi tähendab mulle palju ja on igati kallis mulle. Totaalne ... Ma ei tea, tahaks vastu seina joosta, jobu olen. Ilmselt keegi ei saa aru, kellest ma räägin. Ja kui nüüd mõelda, siis oli neid kuid ka võib-olla, et vähem. Tõesti ei oska öelda täpselt. Ausalt öeldes ei jõua ma otsida ja arvutada ka preagu neid arve, aga nii on. Oli, on ja jääb südamesse ! Ja nii ongi..

This love that never lasts, love that fools so easily,

 is anger deep inside, its anger deep inside of me. Its empty

 words that ring, these empty words don’t mean a thing. 

xoxo

play without feelings. never regret.

Hommikust kõigile siis. 

Nädalavahetus möödus nii ja naa. Ma tõesti ei oska väljendada ühtegi emtsiooni.Jalutasin väikese lumesajuga koju. Niiii mõnus jõulutunne oli lihtsalt. Alustasin kerge joogiga kohe peale kooli. Mingi hetk saatsin Armini linnas bussipeale Põlva. Millalgi helistas Tauri, et saaks kokku. Tegimegi nii. Liisa tuli ka. Kõndisime niisama linnas ringi ja läksime Stocki lõpuks. Ema mängis pedofiili ja Tauri oli lihtsat lõbusas tujus. Ostsime joogid ja siis käisime mingeid pileteid välja ostams Taurile, kes kutsus mind Rootsi nendega tripile 27ndal. Suundusime minukale ja jõime ära need joogid ning rääkisime ka kõige mõttetumatest teemadest, mis üldse pähe tulid. Lihtsalt, lõbus olek ja tore oli noh. Mingi kell 10 ? läksime mu juurest ära ja siis ma suundusin Szolnokisse. 

Laupäev algas kell 10 ärkamisega ja teadmisega, et ma olen lihtsalt kogutava väljanägmisega ja magamata. Ning hetk hiljem taipasin, et ma pean Mariega välja minema. Esimese asjana lendasin msni  ning neda lohutuseks sain teada, et enne kella 2-3me ei pea ma kuhugi minema. Tegin ennast veits siis korda ja hüppasin trollile, kus olid mingid imeikud inimesed jällegi. Pean jällegi ütlema, et ma vihkan ühistrasporti. Minu pärast säästku see kas või terve maailma aga see on lihtsalt rõve ja haisev. Koju jõudes tegin kiirkoristuse, käisin pesemas ja jooksin uuesti välja. Tegime Mariega tervele linnale ringi peale ja niiniii hea oli temaga rääkida üle mitme kuuu, üks kallikene oeld mul :) Käisime veel moeturul ja Vapianos. Viie ajal helistas Sadu ( treener mul ), et ta lõpetab 18 Stockis ja et liiguks siis koos trenni. Nii tegimegi. Trennis oli jälle haigelt naljakas lihtsalt. Viimasel ajal tundub, et ma oma kõhulihaseid treenin seal rohkem naerdes kui harjutusi tehes. 8 ajal lõppes trenn, sõitsime Saduga trolliga koju. Kõndisin veel oma kilomeetri jala, sest bussid, mis mu maja ees käivad( peaks mainima, et neid on kolm liini ), tulid alles 20 minuti pärast. Igapäevane. Kodus ma umbes vajusin voodisse ja lihtsalt lamasin. Täiesti surnud tunne oli. 

Tänane päev möödub õppides keemiat, ühiskonda, ajalugu ja geograafiat. Juhuuuuu, milline tore pähapäev mul on. Mõistekaart, geo 2 ja kaks järeltööd, ma ei jõua õppida. Ma loodan, et te ei pea seda taluma, mis mina. Masendavalt palju on õppida ja kuna on viimane nädal, siis peaks tegema äkki veel mõne kontrolltöö, et saada veel õpilastele kahtesid ? Oleks armas, onju. Taipasin eile, et vaba olemine pole enam üldse tore ja teatud inimesega vesteldes veendusin, et ma pole kaugeltki ainus, kelle elus saab olla mingeid haiged hetki. Lihtsalt, millegipärast üritavad paljud mu tähelepanu saada aga mind neid ei taha. Tõesti, pole isegi kindel, miks see nii on kuid ma ei taha neid. Ma ei tea ise ka, keda ma tahan. Või noh, vb isegi tean, kuid see ei tuleks välja. miserable. Ma ei oskagi siia enam miagi kirjutada. Kogu aeg on mingi pinge peal ja kui on veidi vaba aega siis ma lihtsalt magan. Teiseks pole mul üldse mõtteid, mida siia kirjutada. Kui vaadata seda, et vahepeal kirjutasin päevas mitu korda isegi, siis nüüd venivad need korrad väga vähestele. Aga ma üritan kirjutada, tõesti. 

xoxo

nowhere near ready

There will be no second chance.

Masendav koolinädal hakkab tunda andma ja eile õhtul olin juba nagu laip. Ülimalt hea tunne on, see nädal pole tööd. Saangi veits õppida, puhata ja teha midagi targemat. Mitte,et mul oleks töö vastu midagi kuid lihtsalt.. Ma ei jõua, ainult uni on kogu aeg. Täna kirjutasime koolis kirjandit, mis mul tuli muidugi poole pikem, kui peaks. Nii siis tõmbasin pool teksti maha. Matemaatika tk läks mega hästi, tahaks nii 5te.
Õues on ka mingi kahtlane ilm, suur tuul, vahepeal vihm, vahepeal rahe, siis jälle päike. Mitte, et mulle ei meeldiks sügis, aga mulle ei meeldi vihm. Nagu söögivahetunnid paduvihmaga Solarisse jooksmine õnnestus ka täna ära teha, arvan, et see ei näinud üldse imelik välja, arvestades seda, et mu mantel oli pea kohal. Viimased päevad on nii mõttetud ka olnud. Teisipäeval ja kolmapäeval ma lihtsalt magasin. Tänastes viimastes tundides oli sama teema- üritan keemia õpetajat kuulata aga silmad ei püsi lihtsalt enam lahti. Ja imelik on see, et ma lähen isegi 12 tavaliselt magama ja saan ikka 8 tundi magada aga uni on ikkagi. Isegi siia kirjutades mu teema ei edene, ikka samad asjad.
Loen siis blogisid vaiksel ja mõtlen. Ma ei tea, kas ma veel midagi välja ka mõtlen, aga see selleks..  Kiire klõps youtubes uue laulu peale ja kirjutan edasi. Ja hästi nõme on see, et inimesed, keda olen suutnud muuta ikemaks ajaks, hakkavad jälle muutuma ja ma tean, et see pole minu elu enam kuid see on lihtsalt masendav, et asjad jälle nii lähevad ja hakkavad samamoodi käima. Lihtsalt, vahest on tunne, et lõpuks keegi võttis sind kuulda aga ei.. Tegelikult ei olegi mul siia midagi kirjutada. Kõik päevad mööduvad nii ühtlaselt ja rutiinselt. Selline kodu kool kodu teema ei istu mulle kohe üldse aga samas välja vaadates ei ole midagi targemat ka teha, kui peale kooli koju minna. Õnneks on homme reede ja ainult nädal veel, ma luban, et ma olen korralik. Täna avastasin, et kõik õpetajad, kes keeli annavad, on veits ära keeranud. Mitte, et ma midagi halba ütleksin, aga lihtsalt.. Peaks ära mainima. Inglise keeles on iga päev uus jutt jutustada, ma ei jõua ühtegi korralikult pähe saada kui teine juba, see on nii masendav. 22sel on mingi ekskursioon Kohta-... kuhugi, maa alla mingeid kivimeid uurima, oh love it. Millegi pärast kaldun arvama, et ma sõidan ära või midagi. Lihtsalt nii igaks juhuks. Klassijuhata küll väitis, et geo õpetaja vaatab meid peale seda mitte tulemist kurjalt kuid minu teada on ta meid alates 6ndast? klassist juba vihanud, nii et mis vahet seal enam on. Oletan, et jääb minemata ja arvatvasti pole ma kaugeltki ainus, kes sinna ei lähe. Järgmiseks nädalaks on meeletult õppida ka ja keemia/ajaloo/ühiskonna järeltööd on kõik esmaspäeval, mv nagu. Ma lihtsalt õpin terve nv ? Ma ei saa üldse aru, miks mulle tehakse nädalavahetus, kui ma nkn veedan selle fucking õppides. Kolmapäevaks on mul vaja veel raamat ka läbi lugeda ja üldiselt on kõik hästi jah. Ma ei kujuta ettegi, mis ma teise mata töö sain ja tänase vene töö. Ei tahagi vist teada ning vene jutustamine on ka homseks, mida ma ilmselt ei õpi, sest 'ma unustasin'. Vene keele õpetaja puhul vähemalt hea, et ütled, et ei õppinud ja siis ta ütleb sulle, et noh, järgmine tund siis. juhuu. Tegelt ma lähen keeran magama ja ootan mby telefoni kõne, et minna välja veitsaks ja õhtupoole tahaks shopingutuurile minna veel. Nii et jah, head ööd

xoxo

Sooner or later in life, the people you love you lose.

Masendav, kuidas mind mõni inimene närvi ajab. Ja ei Andres, jutt ei käi sinust. Ja see, mida mõni inimene teeb, on uskumatu. Ma lihtsalt ei saa aru sellisest asjast, tõesti arvasin, et on olemas üks inimene, kes ei tee mulle nii. Aga okei, usaldada tuleb ainult iseennast.

Some people come into our lives and quickly go. Some stay for awhile and leave footprints on our hearts and we are never, ever the same.

Ma niiiiniiiiniiiiniiii vihkan ennast, sest mulle jõuavad alati kõik asjad hiljem kohale : (
Isegi see, et keegi tähendab mulle palju, meeletult.

Kõik asjad, inimesed tulevad tagasi, kunagi. See on vaid aja küsimus.

more than any words can tell, more than anyone can say.

Hellouu.

Eelnevad 5 päeva on meeletult toredad olnud, ausalt. No okei, väike kõhuvalu on seda häirinud veidi kuid mitte midagi hullu. Nüüdseks olen täie tervise juures. Neljapäev-reede möödusid Kimi seltsis ning reede õhtu veetsin oma kõhuvaluga tööl. Tean, et oleksin pidanud magama kodus kuid mis teha. Peale seda tegime Annuga plaani, et lähen tema juurde. Mõeldud, tehtud eks. Käisimegi siis minu juures, pakkisin asjad, tegin korda ennast ja siis tsillisime linnas. Nägime jälle Oksmaad, me ei saa kohe ilma temata. Kahtlasel kombel näeme me teda alati Mac'is. Annu juures läksime välja, ja ma pean ütlema, et nalja sai. Järgmisel hommikul ärkasin meeletult vara, et loksuda 15 km Tallinna, seda kõike selleks, et seista 4 tundi tööl. Masendav hommik. Asja tegi paremaks see, et  peale seda sain trenni minna. Lõbus oli tõesti ning täna ei ole lihased ka eriti valusad, super olemine. Laupäeva õhtul sõitsin tagasi Annu juurde teatud põhjustel ja siis olime jälle väljas. Tänane päev möödus ka ülimalt lõbusalt. Nüüd tuleb naasta reaalsusesse ja hakata meeletult õppima, vähemalt ma üritan seda teha. Loodetavasti see ka õnnestub mul, oleks tore. Ahja, laupäeva hommikul oli mu reis paistes ja üleni punane ja on seda siiani. Ma ei kujuta ette, millest see tekkida võis. Rauli väites öösel Annu hammustas mind kuid see on vähetõenäoline. Selline tunne nagu herilane oleks nõelanud, ning kõige nõmedam on see, et ma ei saa istuda, sest see valutab rämedalt.  Ja ma ei viiitsi siia midagi kirjutada, sest mu tuju on laes ja ma armastan elu :) 

xoxo

fothermuckers.

Speak my mind, I don't like them liars
Find your ride and I'll pop your tires
Cross the line and you're fucking fired
Yes, it's burning and I've got that fire

Just because I'm a little younger
Don't mind me daft, don't make you smarter
All day long I break down with laughter
When you lose your temper you're an asshole

miks heiki jalad nii kahtlaselt on ? :D