I have no more time for you to hurt my feelings
Done enough to prove I'm all that I believe in
We are at the end no more stupid lies
I'm better off without you here by my side
Ma ei saa aru. Lihtsalt, mulle ei jõua kohale, kuidas saab üks inimene nii mõttetu ja sisutühi olla. Kuidas üldse on võimalik mõelda selliseid asju ? Rääkimata siis ütlemisest. Ikka tõsiselt loll, andke andeks, kuid tõesti, peab olema, et nii mõelda ja sellest mitte aru saada. Ja jällegi vist ei saa keegi eriti aru, millest on asi ja võib-olla ma pingutangi veidike üle, kuid mõni võiks lõpuks aru saada, et ta tähendab midagi ja ma hoolin tõesti kõikidest. Ja ma tõesti pean jällegi vinguma ja olema murest-murtud ning kõike seda jälle läbi elama. Kuid nüüd ma vähemalt tean, ma ei tee enam nii. Pole lihtsalt mõtet. Pole mõtet lasta endale lähedale kedagi, kellest sa juba tead, et ta ei suuda olla selline, nagu vajad. Ma tean seda, ma ei korda seda enam. Järjekordne õppetund on käes ning ma olen jällegi millegi võrra targem, parem.
Nagu ühes raamatus oli öeldud : " Võib-olla mind loodigi siia, et kannatada, aidata teisi ja tunda pidevalt valu. " Tõesti, ma ei saa öelda, et minul päris nii on, kuid vahete-vahel on tõesti tunne, et nii ongi. Et ma pean seda taluma, elama läbi kõike ning suutma siiski veel tugev olla. Võib-olla on see saatus. Saatus, mida ma ise kahjuks või õnneks määrata ei saa, ning ega ma vist ei tahakski. Võtan vastu kõik need raskused ning saan nendest üle ja olen tugev ning õnnelik. Ma saan sellega lihtsalt hakkama.
Ning anna andkes, võib-olla minu tõekspidamised ongi imelikud, teistsugused ja need ei meeldi sulle, kuid seljuhul, ära suhtle minuga. Vägagi kerge. Sest kindel on see, et mind sa nii kergelt juba ei muuda ning minu tõekspidamistest ma lahti ei ütle, eriti veel sinusuguse pärast. Ja peale neid kõiki läbielamisi, oled sina see, kellest on mul kahju. Peale kõike seda, mida sa mulle tegid, tunnen ma sulle kaasa, selle pärast, kes sa oled. Kahju on seda vaadata, kuidas inimene oma elu rikub tükk tüki haaval. Ma sügaval sisimas tõesti loodan, et sa kannatad veidikenegi peale seda. Tundub küll karm ning ülbe, kuid miks pean mina olema ainus ? Kuid ilmselt seda ei juhtu, tundes sind. Ning selles on kahju. Väga kahju.
xoxo
No comments:
Post a Comment