Ma ei oskagi siia midagi kohe kirjutada kuid ma tean, et ma pean. Mitte, et mul oleks kohustus siia kirjutada vaid ma tunnen, et ma pean. Ma pean kirjutama midagi, ükskõik mida. Tänane päev möödus superhästi. Kui jätta välja koht, et ma nägin Teda. Ma tõesti ei tea, kas olla kurb või mitte. Otseselt pole põhjust, sest täna ma sain aru, et ma olen tugevam kui ma ise arvasin. Tugevam, kui enne. Võin öelda, et see on piisavalt hea põhjus, et olla õnnelik, rõõmus, kõige üle. Võib-olla ei ole kõik nii lootusetu, kui arvasin. Võib-olla ma suudan isegi Sinust lahti lasta, saada üle sellest kõigest. Tean, et see on võimalik. Ning nüüd on mul tahtmist, tahtmist saada üle sellest kõigest. Ma tean, et Sa pole seda väärt, Sa pole seda kunagi olnudki. Pole olnud, ei hakkagi olema ja nii ongi hea. Parem mulle. Enne mu katsed elu jätkata olid poolikud, need olid väikesed sammud, kuid siiski edusammud parema elu poole kuid peale tänast.. Ma tean, et suudan jätkata, suudan jätkata seda kõike siin, ilma Sinuta, ning paremini kui kunagi varem. See kõik on lihtsalt super, parim ja veel parem. Ükskõik, kui ebaloogiline see ka preagu ei tundunud, nii on ning nii on hea.Ja tegelikult, väga pede on see, et mu kurk valutab. Ning kahtlane on see, et ema ja isa tulid kinost koju ja väitsid, et ma olen joonud. Pohhuj see, et ma üritan siin kaine olla. Toredad on, eks jah. Hetkel on mul suursuursuur uni ja ma tõesti ei suuda enam üleval olla. Peaks veel mainima, et mul on kahju. Nimelt sellest, et mul teatud inimesega läks nii. Ja arvan, et need, kes ennast puudutatuna tundsid, (sest ma tean, et osad, kes seda loevad siis kindlalt, teevad seda) ei peaks ennast tundma nii. Nii peaks tundma ennast ainult üks mu vägaväga hea tuttav ning sõber ning loodan siiralt, et ta saab aru, kellest on jutt. Aga okei, headöööööd
xoxo
No comments:
Post a Comment