I miss it more and more.

Hommik. Power Hit Radio. Masendav ilm. Mõnus pehme voodi. Mitte-midagi-tegemise tuju. Kell on 11.20 ja ikkagi peale seda kõike, olen ma jõudnud juba miljon asja ära teha, seal juures terve pika filmi ära vaadanud. Ma ei tea, öösel ei saanud pmst üldse magada. 7.13 tegin silmad lahti ja enam magama lihtsalt ei jäänud, täiesti lõpp. Oleks kooliajal ka vahest nii, et uni läheb ära siis. Aga ei. Igatahes, lõpuks peale tundi seal voodis, sain ma magama jääda. Ma ei tea, kaua ma küll magada sain, aga pool 10 olin ma uuesti üleval. Üllatavalt vara minu kohta igatahes. 

Eile sain nauditud järjekordset ilusat suveööd Tallinna vanalinnas. Lihtsalt meeletult lemmikkoht, pole midagi teha. Räägitud ja naerdud sai meeletult, piljardit mängitud. Tuttavaid oli kahtlaselt palju ja nägin klassivendasid ka, kellega sai tund aega umbes koos oldud. Õhtu oli küll juba natuke külmem kui muidu, aga väga viga polnudki. Turiste ja niisama lahedaid kujusid leidus samuti, millegi pärast tuldi jälle rääkima ning pakuti tasuta alkoholi isegi, kuigi vastu me seda siiski ei võtnud. Tänaseks siiski plaane njetu, ilm on ka muserdav. Kohe üldse ei meeldi selline ilm, et kogu aeg on tunne, et iga hetk võib hakata sadama, kuid õhtu lõpuks pole ikkagi sadanud kordagi. Selline vastik 20 kraadine täiesti pilves ilm, mis tekitab une. Pole tahtmist midagi teha, välja minna. Kuigi tegelikult ma pean minema kuid tõesti, pole tahtmist ronida välja sellise ilmaga. Täpselt sügise tunne on, kuigi sügisel on vist tunduvalt külmeme kui preagu. Aknast välja vaadates tundub, et õues on umbes 10 kraadi ning väga selline külm ilm tundub ja siis välja jõudes on risti vastupidi. Täpselt nagu eile, aknast välja vaadates oli külm, panin teksad jalga ja siis õues hakkas nii kuradi palav. Blablabla, ma ei viitsi enam kirjutada, kui masendav see ilm on. 

Ja eile jäi millegi pärast silma, et terves Solarises tehakse remonti ja kõik kõnnitee, mis alles eelmine aasta ehitati sinna kõrvale, on jälle üle võetud ja nüüd nad ehitavad sinna samasugust tagasi. Selle teema üle sai palju naerdud. Ja trepp Komeeti sai ka valmis, elu on nüüd ilus ? Nende jutu järgi jah. Igati tore, kui neid selline asi rõõmustab. 

Ma ei tea, ma ei oska öelda, kas oleks siia tark kirjutada edaspidi, kuigi enne ma olen seda teinud, sellest, mida ma tunnen ja tahan. Lihtsalt, eile jäin mõtlema, et ma igatsen kedagi. Ja see ei ole Tema, temast on asi kaugel. Ma igatsen kedagi, kes tuleks ja toetaks mind. Hooliks ning oleks mul olemas, kui teda vajan. Jah, mul on üks suurepärane sõbranna, kes on mul alati olemas. Tõesti, saan teda usaldada ning kõik on hästi kuid ma soovin midagi enamat kui sõbrannat. Tahaks enda kõrvale ühte inimest, kes oleks mulle kallim kõigist. Keegi, kes tähendaks mulle mu maailma. Kuid kahjuks või õnneks, pole ma leidnud endale kedagi sellist ja see tühjus on nii väljakannatamatu. Ma lihtsalt igatsen neid väikseid lauseid kellegi poolt, mis muudavad päeva paremaks. Mõnda armast sms'i keset päeva, mis paneb su naerma. Ma lihtsalt nii igatsen neid pisikesi asju, mis muudavad õnnelikuks. 

                                                                                                                                        

       xoxo