Tsaumiau :)
Andke mulle palun andeks nüüd, et ma kirjutanud pole. Mul tõesti pole aega. Ma isegi vist ei jõudnud ära mainida, et ma lähen Põlva. Anyway, Põlvas ma igatahes olen. Hetkel pole tuju ka kõigeparem. Loogiliselt võttes peaksin ma muidugi mega õnnelik olema, kuid ei. Igatahes, üks inimene mainis, et ta käib siin vaatamas, aga midagi uut pole. Otsustasin siis kirjutada ..
Nii siis, mis põnevat ? Ega tegelt kõik on põnev ja ma ei tea, ma ei tahagi ausalt öeldes siin kirjeldada, mida me teeme või ei tee. Tõesti pole tahtmist hetkel. Võib-olla kunagi hiljem, kellegi tungival soovil, kuid mitte hetkel. Pole lihtsalt piisavalt aega ja tahtmist rääkida, kirjeldada, mis siin toimub. Ainult peaksin ära mainima, et peale neid joomisi, mis siin iga öö on, olen mina igakord kaine olnud. Kiitus mulle. Ma isegi ei tea, kust selline korralik käitumine ja tahtmine paremaks muutuda, tuleb, kuid ma tean, et ma suudan seda kõike. Asi on tahtmises. See sama inimene, kellest nüüd hiljem juttu tuleb, ütles mulle, kui ma olin talle öelnud, et ta lõpetaks sellise eluviisi, et ma muudaks teda. Ja siis mul tekkis küsimus, et kelle pärast ? Kas selle pärast, et ta tahab muutuda või selleks, et ta mulle meeldiks ? Tõesti, kui tal endale tahtmist pole, ei saa mina kahjuks mitte midagi teha. Ja nagu ma eile öösel aru sain, siis talle ma piisavalt siiski ei tähenda, et ta oma lubadusi hoiaks. Järjekordne pettumine, jällegi mehes. Eks elu läheb edasi ning neid pettumusi tuleb veel ja veel, kuid see opli kuidagi teistmoodi. Ma tõesti lootsin midagi teistsugust. Ja kui Sa peaksid seda kunagi siin lugema, siis loodan, et Sa tõesti võtad midagi ette, kas või lihtsalt selleks, et ennast tõestada. Võib-olla tahtsin ma jällegi liiga palju, nõudsin liialt ? Ma ei tea, kuid ma tean, et katteta lubadusi on samuti mõttetu anda, eriti teades, et mulle lähevad need korda. Aga jah, ma ei taha ega hakka mainima, kes mida tegi. Eks see, kes tegi, teab väga hästi ja ma tõesti südamest loodan, et kunagi tal on selle pärast süümepiinad või vähemalt kahetsus. Kas või väikene kahetsustunne. Ise teab, millest ilma jääb. Ausalt.
Ja tõesti, peaksin preagu tänama Karlist, kes suutis mu tuju veidikenegi parandada. Aitäh :)
No comments:
Post a Comment