one day you will see that you have leave behind the best part of your life ,

she pretends that everythings fine.

'Cause life tastes better when your eat with your hands.

Andke mulle andeks, pole jõudnud tõesti kirjutada vahepeal. Suht palju on juhtunud vaheapeal. Igatahes, üleüleeile käisime Annekeniga läbustamas, siis magasin ennast välja ja siis oli rk sõit üleeile ja eile olin Pässas nsm. Ja täna käisin koolis, õpikuid toomas. Meeldiv, meeldiv ja veel kord meeldiv. See oli nüüd sarkasmiga, kui mõni aru ei saanud..

Kõigest siis üks haaval nüüd..

Üleeilne hommik, kell oli saanud just 7.05 ning meie istusime 96 aasta Opel Omega tagaistmel, tümm põhjas, aknad lahti ning sõitsime kuhugi Muuga poole. Peas valitses mitusada mõtet, rääkisime eilsetest teemadest ning üritasime mitte välja teha suurest magamatusest ning liigselt tarvitatud alkoholist. Võimalik, et olime siiani aurude all, selle peale tulime me siiski hiljem. Hommik algas mul küsimusega Annekenile, et kuhu perse me ennast jälle joonud olema. Tahtmata mäletada osasid sündmusi eelnevast õhtust, istusime me 5kesi selles autos ning juhilegi märkamatult sõitsime me 50 teel 115'ga. Selliseid juhuseid tuleb alati ette. Ega eelnev öö oli mõjunud kõigile, mõni oli vähemalt magada saanud. Ise olin ma muidugi olnud terve öö üleval ning hetkel kui ma soovisin magama jääda, avastas Sander mu kõrval, et kell 6 on paras aeg üles ärkamiseks. Isiklikult mulle ei peeldinud see idee üldse kuid peale pikemat sundimist Sandri poolt ning veidike tundnud Taneli hommikust ahistamist, otsustasin ma siiski ennast üles ajada, vaatamata sellele, et ma olin üleväsinud ning mu välimult oli kaugeltki mitte atraktiivne. Eilsed sündused on nii head kui halvad, alustades sellega, et jooksime mööda koridori mentide eest ära, seda kõike sukkades ja käes kõik ülejäänud asjad, lõpetades sellega, et me olime vahepeal bi seksuaalsed ning tegime kõike, mida inimene kaine peaga kaugeltki tegema ei hakkaks. Nii me siis seal keset Lasnamäge loksusime Muuga poole, kust mõni võttis oma asjad, et suunduda edasi jooma Muhule. Meie lõpp peatuseks oli siiski ainult kesklinn, kus me ootasime seda toredat kella, et see juba saaks 8. Seda kõike tegime me keset Viru tänavat, McDonaldsi ees. Eks kõht oli tühi, oli vaja peeglit ning wc'd. Totaalne parmu tunne oli see hetk, kuid vahel lihtsalt juhtub. Kogemata..

Peale seda on möödunud päevad suhteliselt rahulikult. Olen käinud Rk sõidul, paduvihmaga. Nägin seal paari tuttavat ning oma klassivenda. Hoolimata ilmast oli tegelikult tore, kuigi keskmine sõidukiirus oli mingi 40 km/h (?!) ja roller kavatses vahepeal välja surra. Tuli see vihmast või sellest, et ma lihtsalt ei oska vahepeal sõita, ma ei tea. Peale seda suundusime me Pässa, olime seal. Eile, hmh, ma ei mäletagi. Käisin Laagris ja midagi. Ilmselt mitte midagi tähelepanu väärset. Eile tuli küll hea mõte, pole kuigi kindel, kas teha see teoks või ei, kuid ma võiksin ju proovida. Eks kunagi te saate teada, millest ma räägin. Kindlasti saate.

Ja kohe teen ma siia uus kirje, lisan veel pilte, mida vahepeal teinud olen.

xoxo

igakord kui ma mõtlen sinust, mul lendavad liblikad kõhus.

Tere. Headaega. Igatahes. Ärge palun keegi vaadakse imelikult, kui siin jutu see peaks tulema mõni kahtlane lause. Hetkel ma keerasin totaalselt ära. Täiesti tõsiselt. Ma ei tea, mul on mingi õnne üledoos.

Käisin täna Ristoga väljas. Masendav. Ja seda üldse mitte halvas mõttes. Lihtsalt ma olen nii palju naernud täna, et ma enam ei tea. Kõht lihtsalt nii valutab ja põsed on ka megavalusad. Tegelt, üle pika aja, ja seda täiesti ausalt, pole mul nii lõbus lihtaslt olnud. Okei, kõrvalt vaatajale võisid meie tänased teemad ja tegevused küll imelikuna tunduda aga tegelt ma tundsin ennast nii hästi ja ma sain kõik ära rääkida ja käituda nagu totaalne debiilik, nii et kõik on chill. Alustades Star warsiga rannas, lõpetades Serla oravatega. Kes saab aru, kes mitte. Koju sõitsime ka rolleriga Pääsakülast Kristiinesse, paduvihmas, autod pritsisid ka täiega vett ja üldiselt jäin ma suhtseliselt KUIVAKS. Ei tegelikult, ma lihtsalt täiega nautisin seda, et ma sain teha ja öelda kõike, mida ma tahtsin ja nii meeletult naerda ja rääkida. Kuigi, koju jõudes mu püskid kleepusid mu külge ja terve nahktagi oli sitane, aga see on ainult positiivne. Tegelikult on siiani veits külm olla. Peavalu on ka. Aga päev oli megakõva tegelt. Tõsiselt, lihtsalt igati super päev. Ja seda kõike ainult tänu Ristole, tänksu ! :)

Aga muidu, see õnne värk.. Tõesti, ma olen nii õnnelik. Anneken küsis ka, et mis sul on väga hea tuju v ? Ma lihtsalt räägin mega segast juttu ja naeran veel ka selle kõige üle. Oma nali, kõige parem ! Eks ole nii jah. Peaasi, et endal lõbus oleks. Ja see sissekanne on nii kahtlane ja ma ei tea, pole üldse minulik. aga ma olen õnnelik.

HAPPHAPPYHAPPYHAPPY : )

ahja, Masha ja Vasha on sõbud : )))))

aga see totaalselt ära keeranud psühh lõpetab siin kohal oma õnneliku sissekande, mis oli pigem veits debiilne ja läheb räägib oma kiisuga edasi. headööd, olge tublid, miaunjäu.

xoxo

mina siis enam ei nuta sind taga , ei igatse ega vaja sind .

Heiheihei ! Pole siia jälle mõned päevad kirjutanud. Esiteks, see laps, kellest pildid on, on superarmas. Teiseks, ma vabandan, et ma pole jõudnud kirjutada. Ja kolmandaks.. ? Midagi.

Igatahes, kiire on olnud. Üleeile oli siiski agentuuri Mur-Mur'iga pildistamine. Suhteselt lõbus oli ning pildistamine läks üldiselt kiirelt. Pildistamine toimus Tallinnas EKA fotostuudios. Fotograafiks oli Kadri Bussov ja jumestaja Mirjam Liik. Peale seda jooksin ma läbi Balti jaama 15 minutiga Kaubamaja juurde, et jõuda marsa peale. Üldiselt oli tore joosta, eriti kui oli mitu takistavat kõrvalfaktorit, üks nimelt ülimalt suur ja paljukaaluv kott. Vaatamata kõigele, ma siiski jõudsin sinna marsale. Loole jõudes läksime muidugi esimese asjana alkoholi poodi. Lauri puhul pole muidugi midagi imestada. Noh, edasisi südmusi ma lihtsalt keeldun rääkimast. Jõuame nüüd selle ööni. Kohutav lihtsalt. Ma ei saanud kordagi magada, healjuhul paartundi sellist poolunes olemist, rohkemat mitte. Ja kella poole 8 ajal hakkas see pisike laps juba oma voodis rääkima, millepeale ma muidugi üles ärkasin. Raske öö oli igatahes. Sellele vaatamata üritan ma täna siiski üleval olla ning siis ennast homme hommikuni, umbes 10ni, välja magada. Peale seda lähen Ristoga välja ja siis vaatab mis saab. 

Mind paneb tegelikult imestama, kuidas sellised asjad võimalikud on. Ja seal juures pean olema mina muidugi see, ke peab langetama kohutavalt raske otsuse, üritamata lõhkuda sõprust. See on lihtsalt nii kuradi masendav. Fuckin' .. 

Tegelikult oli kõik juba hästi, ega ma ei saa öelda ka, et nüüd halvasti oleks. Tegevust mul juba jätkub ja järgmine nädal on siiski oodata seda suurt trippi enne kooli algust, kui kõi hästi läheb. Partypartyparty ! 

xoxo

Remember who you are. Remember.

I miss it more and more.

Hommik. Power Hit Radio. Masendav ilm. Mõnus pehme voodi. Mitte-midagi-tegemise tuju. Kell on 11.20 ja ikkagi peale seda kõike, olen ma jõudnud juba miljon asja ära teha, seal juures terve pika filmi ära vaadanud. Ma ei tea, öösel ei saanud pmst üldse magada. 7.13 tegin silmad lahti ja enam magama lihtsalt ei jäänud, täiesti lõpp. Oleks kooliajal ka vahest nii, et uni läheb ära siis. Aga ei. Igatahes, lõpuks peale tundi seal voodis, sain ma magama jääda. Ma ei tea, kaua ma küll magada sain, aga pool 10 olin ma uuesti üleval. Üllatavalt vara minu kohta igatahes. 

Eile sain nauditud järjekordset ilusat suveööd Tallinna vanalinnas. Lihtsalt meeletult lemmikkoht, pole midagi teha. Räägitud ja naerdud sai meeletult, piljardit mängitud. Tuttavaid oli kahtlaselt palju ja nägin klassivendasid ka, kellega sai tund aega umbes koos oldud. Õhtu oli küll juba natuke külmem kui muidu, aga väga viga polnudki. Turiste ja niisama lahedaid kujusid leidus samuti, millegi pärast tuldi jälle rääkima ning pakuti tasuta alkoholi isegi, kuigi vastu me seda siiski ei võtnud. Tänaseks siiski plaane njetu, ilm on ka muserdav. Kohe üldse ei meeldi selline ilm, et kogu aeg on tunne, et iga hetk võib hakata sadama, kuid õhtu lõpuks pole ikkagi sadanud kordagi. Selline vastik 20 kraadine täiesti pilves ilm, mis tekitab une. Pole tahtmist midagi teha, välja minna. Kuigi tegelikult ma pean minema kuid tõesti, pole tahtmist ronida välja sellise ilmaga. Täpselt sügise tunne on, kuigi sügisel on vist tunduvalt külmeme kui preagu. Aknast välja vaadates tundub, et õues on umbes 10 kraadi ning väga selline külm ilm tundub ja siis välja jõudes on risti vastupidi. Täpselt nagu eile, aknast välja vaadates oli külm, panin teksad jalga ja siis õues hakkas nii kuradi palav. Blablabla, ma ei viitsi enam kirjutada, kui masendav see ilm on. 

Ja eile jäi millegi pärast silma, et terves Solarises tehakse remonti ja kõik kõnnitee, mis alles eelmine aasta ehitati sinna kõrvale, on jälle üle võetud ja nüüd nad ehitavad sinna samasugust tagasi. Selle teema üle sai palju naerdud. Ja trepp Komeeti sai ka valmis, elu on nüüd ilus ? Nende jutu järgi jah. Igati tore, kui neid selline asi rõõmustab. 

Ma ei tea, ma ei oska öelda, kas oleks siia tark kirjutada edaspidi, kuigi enne ma olen seda teinud, sellest, mida ma tunnen ja tahan. Lihtsalt, eile jäin mõtlema, et ma igatsen kedagi. Ja see ei ole Tema, temast on asi kaugel. Ma igatsen kedagi, kes tuleks ja toetaks mind. Hooliks ning oleks mul olemas, kui teda vajan. Jah, mul on üks suurepärane sõbranna, kes on mul alati olemas. Tõesti, saan teda usaldada ning kõik on hästi kuid ma soovin midagi enamat kui sõbrannat. Tahaks enda kõrvale ühte inimest, kes oleks mulle kallim kõigist. Keegi, kes tähendaks mulle mu maailma. Kuid kahjuks või õnneks, pole ma leidnud endale kedagi sellist ja see tühjus on nii väljakannatamatu. Ma lihtsalt igatsen neid väikseid lauseid kellegi poolt, mis muudavad päeva paremaks. Mõnda armast sms'i keset päeva, mis paneb su naerma. Ma lihtsalt nii igatsen neid pisikesi asju, mis muudavad õnnelikuks. 

                                                                                                                                        

       xoxo

If you don't know where you are going, any road will get you there.

Ja ma täiega vihkan, et orx ja blogi etc. rikuvad pildi kvaliteeti suht -.-

Every day is so wonderful.

Tereeeeeeee. Viimaselajal olen siia lisanud rohkem juba pilte, kui juttu ja mulle täitsa meelib see. Mitte, et mulle ei meeldiks kirjutada või ma siia kirjutamise lõpetaks. Mitte mingil juhul, kuid lihtsalt, mulle meeldib ja kõik. Hommikul ilm - äike, paduvihm ja 18 kraadi - ei lubanud tänaseks eriti midagi, kui nüüd, mõnikümmend minutit hiljem, on taevas juba sinakas ja ilm on suhteliselt ilus. Ilmselt saab isei välja minna, ilma läbi ligunemata. Super ju ? Tegelikult olen ma suhtseliselt õnnelik ja kõik on vägavägaväga korras ja hästi. Noh, välja arvatud, et suvi on kohe läbi. Lihtsalt, ma ei lepi sellega. Aga vot, ma lähen nüüd tegelen millegi kasulikuga, nagu näiteks kiirkoristus ja siis teeme plaaaanid tänaseks. Tsauki

xoxo

world is my playground.