You never know how strong you are, until being strong is the only choice you have.

Esiteks, ma pean ära mainima, et mu on täna elu õnnelikeim päev ! Tegelikult, ma ei tea, kas õnnelikeim, kuid nii hea tujuga pole ma ammu koolis olnud. Sees kõik keerab ning olemine on õnnelik. Koolis oli haigelt lebo. Magasin esimese tunni sisse. Muidugi, milleks minna kooli, kui saab magada. Teine oli mata, mis pooleldi toimus kuid poole peal läksid 15 inimest keemia olümpiaadile. Sellele järgnes teine tund B ja C klassiga koos, kus me lihtsalt lahendasime mingeid ülesandeid. NING VENE KEEL JÄI ÄRA !!! Paras sulle, Karamkova. Siis oli kaks kehalist, kus sai teha plakatit, tantsida või ise muusika saatel segast panna ning süüa vahetpidamata. Mina muidugi tegin seda viimast. Ühendasime basskõlarid mu telefoniga ning tants võis alata. Funfunfun ! Õpetajat polnud ning keegi ei vaadanud, mida teeme, nii siis me lihtsalt ei teinudki midagi. Viimase tunnina oli füüsika, klassis, kus on arvutid, nii et võite ise arvata, kuidas meie tund möödus. Ning ma ei suuda varjata oma rõõmu homse kahe esimese tunnina ära jäävate matemaatikate ees ! Täitsa tore on vahest matemaatika õpetajalt kuulda, et temal on omad plaanid ning ta ei taha meiega tundi teha. Super, tal võiks igapäev sellised plaanid olla. Imestan, et ma nii rahul olen, arvestades minu seisu koolis, kuid nii kaua pole rõõmu saanud tunda koolis käimisest. Teeks veel mõne olümpiaadi äkki ?

Hetkel naudin juba mitmendat korda " Miski on lillat" ja " Novogodnyat "ning olemine on super. " No türa ma olen noor ja vihane, loomakaitsjad, mis me kisame, pandasid on nkn alles ainut kaheksa ja türa kõik on isased." Üritan L'ga arutada, kas ma olen geniaalne või SASSIS. Ilmselt mõni mõistab. Tsiteeriksin : "mõtle enne kui teed" meie versioon: tee, mis seal ikka mõelda."

Tegelikult mõistsin, kui loll ma olen, et kellegi järgi jooksen. Ja teate mis ? Kuradi hea tunne on ! Kõigest sellest lahti saada, mitte põdeda. Aah, rahulolu ning õnn. Ma ei kujuta ette, kaua mu õnnepäevad kestavad aga hetkel võtan ma neist kõik sest NII HEA ON ! Pole vaja mul kedagi, kes mind ei vaja, pole seda vaeva väärt. Jookske mul nüüd edasi järgi, ma loobun. Ning samas, kaua ma ikka ootan ? Tegelikult, kõik see, kuidas on see kõik välja kujunenud ning mis preagu toimub, on väga vale ning see lõppeb ilmselt väga halvasti kellegile. Ma ei tahaks kellegile haiget teha või pettumust valmistada, mida ma tegema pean ? Ma ei taha sellele üldse mõelda.

Lõbus on vaadata, et traktor, kes hoovi puhtaks lükkab, sõitis täiega laternapostile otsa, nii et see pooleli külili on. Ja see juht ei teinud midagi. Ei noh, milleks vaevata ennast. Nõme on vaadata, milline tegelikult see heaoluühiskond välja näeb ning kui pohhuistlikud on inimesed. Kõik on arvamusel, et nendega ei juhtu midagi ja kõik teised on süüdi. See on masendav. Lihtsalt mainisin, et te teaksite..

Preagu tahaks trenni minna ja tantsida mitte olla ikka veel kodus haige ning bioloogia kt'ks õppida. Eriti kurvaks teeb see, et Geit ilmselt ei kavatse ennast kooli vedada ja ma pean üksi bioloogia töö ära tegema, kuigi ma pole tunnis iseig olnudki. Help, anyone ? Aga samas, kindlasti istub mõni üksi, nii et koht on olemas kellegi kõrval ikkagi. Ning vene klubimuusika ja räpp lähevad mulle täiega peale preagu. Hull vaimustus. Muide, venelased sucks tegelikult. Seda ma mainisin ka lihtsalt selleks, et kõik teaksid. Ma pole rassistlik aga nemad on lihtsalt retarded. Ausalt, no offence, kui keegi ennast puudutatuna tunneb aga enamus neist on liiga heal arvamusel endast. Noh, tean ka mõnda vägaväga super inimest kuid vähesed on need, kellele mu respekt vahelduseks ära kulub. Õppige kõige pealt eesti keel selgeks. Kuid noh, milleks, varsti on ju vene keel Eesti teine ametlik riigi keel. Äkki okupeeriks üldse uuesti Eesti ära ? Teeme väikse Punaarmee ka. Masendav. Selle asemel, et neid siit riigist välja saata, peale seda kõike, mis nad korraldanud on, teeme muidugi nende elu kergeks ja õpime kõik vene keele selgeks ! Super otsused tehakse siin riigis ikka. Jah, ma ikka väidan, et ma olen õnnelik ja pole rassist.

Ideed on otsas, tahaks ringi hüpata. Ei, mul on kõik vaimselt korras. Vist.

.

But now the prom queen is crying, sitting outside of my door. See, you never know how everything could turn around.

Some words are easier said through a text.

Ja nii ongi.

Üks, kaks, kolm.. peaaegu neli päeva pole kirjutanud. Pole tõesti aega olnud, kahju.

Reedel masendava ilmaga Roccasse shoppama, piinarikkad tunnid tööl. Ööshopping. Jõudsin koju, ning veetsin isaga aega. Vaatasime akna peal, kuidas tikkkontsadega naised ei oska lumega välja sõita hoovist ning on kõik kinni. Rattad otse, vähem gaasi ütleks selle peale. Eriti lõbus on muidugi see, et inimene tagurdab tänavalambi all seisvale autole täiega küljepealt sisse. Ega teda ju näha polnud.. Ja siis ära sõita on ka tark tegu. Ning ilmselgelt oleme me isaga nii õelad, et kirjutame selle auto numbri üles ja mina viin selle auto omanikule, kes kutsus mendid välja. Ei, mina pole kuri ega paha ja mul pole naiste vastu midagi, ei. Hiljem nägin Ristot, kes tuli kuskil peolt koos mahla paki, coca ja mingi väga alaealise täis poisiga.
Laupäeval samuti hommikul vara töö. Jälle shoppamine. Kodu, arvuti, msn, veebikas. Kell 6.15 sain voodisse. Pool 9 pidin ärkama.



Täna. Avasin silmad telefoni helisemise peale. Tööandja. Valetasin, et kohe olen Virus. Oih. 10 minutiga uksest välja, isa tahtis ära viia. Uus kõne, töö jääb ära. Käisin siis issiga toidupoes, ehituspoes ja endale sõrmust otsimas. Ei leidnud. Miks sõrmused on kõik suuruses 18,5 v 19 ? Mul liiga väiksed käed vist. Isa otsustas, et võiks veits bemmivendasid ka kiusata ning iga valgusfoori taga nende eest ära sõita nelikveoga, samal ajal kui need üritavad gaasi põhja surudes otse teel püsida ( mis mõnel ei õnnestunud ) ning järgi jõuda. Eks see on see tagavedu.. :D  Nalja kui palju. Tegelt täiega fun oli käia isaga kahekesi ringi lollitamas, eriti arvestades seda, et tal hea tuju oli.

Haigus on vähenenud kuid ta vist keeldub täielikult ära minemast. Köha, nohu kuid homme PEAB kooli minema, ükskõik kui väga ma seda vihkaks ja ma ei oska hetkel seal midagi, pole hullu. Panin kirja kõik oma järeltööd ja hinded, avastasin, et pooleteiste nädalaga saan 12 järeltööd teha ning peale selle on igapäev lisaks veel üks töö, oh must love school. ma tõesti ei tea, mida ma tegema hakkan, mul on lihtaslt kõige sitemad hinded ever.

Vabandust Kangro, Mumma, Kanne, Karu ning kõik teised vägaväga toredad õpetajad, et ma nüüd oma väga kallist õppimiseks mõeldud aega veedan blogi kirjutades.

Aga mul on kõike muud nii palju teha, et ma kohe ei jõua õppimiseni. Juba viimased tund aega avan oma geograafia õpikut. Varsti äkki õnnestub ? Oleks hea.

Ning ma olen täiesti alla andnud. Ma olen kõige vajunud auku, kus on ainult üks pääsetee - üles tagasi ronida. Ma tahan, ma peaksin seda tegema aga kõige jaoks puudub põhjus, pole põhjust miks seda teha. Enam. Veel eile oli, ka täna  hommikul, kuid nüüd.. Ma lihtsalt taipan igapäevaga enam, kui mõttetu see kõik on. Kuidas ainut mina ennast sellega kahjustan. Ning see on kurb. Üritan ignoreerida seda, ma võtan viimased jõuvarud kokku ning ma üritan kuid kelle kuradi pärast ? Inimese, kes mind ei vääri. Kuid ma teen seda, ma ei tea miks, ma ei tea kaua, kuid ma teen. Ja ma tean, kui väga ma kannatan selle kõigega.

Palju.
Väga palju..

Kellele ma valetan ?

.

xoxo

Putsi need kahepalgelised inimesed, putsi kõik kahepalgelised sõbrad, putsi kõik need, kes arvavad, et nad teavad midagi meie elust, putsi kõik tagarääkijad, putsi kõik need, kes arvavad, et nemad on kõige paremad, putsi kõik need, kes on kinni kuskil minevikus ning teiste vigades, putsi kool, putsi see keemia, mida ma vihkan, milleks seda vaja ? Lihtsalt, putsi kõik.

Anneken ja mina otsustasime kõik putsi saata ! Olge õnnelikud and have a nice day !

Putsi.

Not all single are available and not all taken are in love.

Kas keegi teist teab seda tunnet, kui kõik on hästi kuid samas on tunne, et kõik on kuradi vale ning halb ? See on lihtsalt masendav, sest kui ma täna järgi mõtlesin, on mul meeletult hea elu kuid midagi on puudu ning ma ilmselt tean, kes see puudu on. Ning ühe asja puudumine võib terve selle hea halvaks pöörata ning jälle olen ma olukorras, kus ma ei oska midagi teha. Kõik võiks lihtsalt joosta õigetesse rööbastesse ning kõik oleksid õnnelikud, kuid ei, midagi peab alati selle ära rikkuma. Ma ei saa aru, miks inimesed on kinni minevikus või mõtlevad teiste vigadele ? Miks ei võiks uskuda, et inimene muutub, kui on piisav põhjus ? Aah, see kõik on lihtsalt tobe aga samas olen jällegi mina see, kes kannatab ning selgelt olen mina ise selles kõiges süüdi. Ma olen arg, ma kardan ja veel sada põhjust. Samas, ma võiks tal lihtsalt minna lasta ning lõpetada ära selle. Kuid.. mis mind peatab ? Miski lihtsalt hoiab kinni ning ei lase mul mitte midagi teha ja tänu sellele on kõik nii kuradi segane lihtsalt. Ma ei jõua enam mõelda kuid ma ei saa ka vabalt võtta, sest siis tuleb jälle kohe miski, mis keerab selle valeks. Ma lihtsalt ei tea, mida teha. Vahest on tahtmine kõik lõpule viia, teine kord tahtmine kõik ausalt ära rääkida kuid ma lihtsalt kardan ja see on nõme. Ja ma tean, et seda teksti on siia ennegi kirjutatud kuid ma ei saa üle ega ümber sellest. Ei oska lihtsalt midagi ette võtta. Aga ma kuulun talle ning sellessuhtes ei saa ma midagi muuta. Tundeid ei saa muuta, kahjuks. Vahest lihtsalt tahaks osata muuta enda tundeid ja olla piisavalt tugev, et langetada mõni kasulik otsus. Segaduses, teadmatuses, armunud. Võib-olla liiga palju.

4 kuud ning mõned nädalad.

Jube kurb on vaadata, kuidas inimesed on minevikus kinni. Tõesti.

You never know how strong you are, until being strong is the only choice you have.

Reklaam. Blogi kord. Jälle ei ole aimugi, mida kirjutama peaks. Ühe lause kirjutamiseks kulub pea kaks minutit. Reklaami lõpp. Top Geari kord.

" Oh my god, I guess I just killed James May. Anyway.. "

Reklaam. Tervis on palju paremaks läinud. Antibiootikumid aitavad õnneks. Nohust olen juba lahti saanud, ainus mure on see lakkamatu köha, mis millegile ei allu. Mõttetud reklaamid tulevad telekast. Aah, who needs them ?

" Venelased teevad autosid sama hästi, kui sakslased armatsevad. "

Geniaalne, mida need kolm inimest suudavad välja mõelda. Ilmselgelt ei meeldi neile kommunistlikul ajal tehtud autod. Hea on muidugi sattuda ka vaimustusse auto põhjast läbi olevast august, kust venelased kala püüdsid.
Reklaami lõpp.

" Enamik sõidab välja eelviimases kurvis.. Sina otsustasid teha seda igas kurvis ning palju õnne - sa oled esimene, kes suutis ka sirgel välja sõita ! "

Terve see postitus on millegi pärast Top Gearile toetudes kirjutatud. Samas, hea sari ning olenemata sellest, et osad on juba pähe kulunud, teevad need mulle ikka nalja.

" Su lapsed on väga tüütud.. Lase nad maha. "

Lõpp. Kunagi olevat inimestel olnud neli jalga, neli kätt ning kaks nägu. Kunagi oli Zeus neid kartnud ning kunagi oli Zeus ka nad poolitanud. Ning pannud ka needuse neile, et nad peavad oma elu veetma edaspidi seda teist poolt otsides. Otsides oma hingesugulast. Kas selline asi nagu hingesugulus on olemas ? On olemas teineteise mõistmine, aru saamine, sarnasus, kuid hingesugulus ? Ma ei oskagi võtta seisukohta selles asjas. Ilmselt on olemas inimesi, kellel on perfect match ning kes sobivad üksteisega väga hästi, mõistes ja toetades üksteist. Võimalik, et otsene hingesugulus puudub. Samas, everything is possible.


Ning mul on kuradi kahju endast, et ma ei mõista, kui loll ma olen. Isegi, kui ma seda tean, siis ma ei suuda sellega leppida ning ma lihtslat üritan saavutada saavutamatut. Ei teagi enam, miks ma seda ei lõpeta ning miks ma oma mõtteid eemale ei vii, miks ma ei proovi midagi muud. Tõesti ei tea, miks.

                            Jah, kodus on meeletult igav.

and a girl, who seems so perfect, isn't.

Kõik käib ringi, külm on, värisen. Järsku on kõik üleni valge. Kibe lõhn, piiritus. Teen silmad lahti, ikka on kõik valge. Külm, kuradi külm. Värisen. Paha on, kõik tiirleb. Mis toimub ?

Fuck, ma ei taha enam ära minestada. Arsti juurde verd ma ka enam ei lähe andma, õh.
Arstilt sain teada, et mul on kõri põletik ning ülemiste hingamisteede haigus. Ehk no school for me nädala lõpuni. Ühtepidi hea kuid kurat, nv perses ning koolis jään maha. Esimest korda tahaks terve olla ja koolis käia.

Kõik valutab. Pea, kõht, kurk, silmad. Täielik söögiisu puudumine on. Ma ei tea, pole ammu nii haige olnud.
Loodan, et esimest ja viimast korda see talv haige. Vähemalt nii hullult.

Õnnelik ? Kurb ? Ei tea. Mu meeled ja mõtted on segamini, ei tea. Pole aimugi, mis toimub ja miks nii on. See kõik ajab hulluks. Teadmatus. Kõige hullem tunne üldse.

Mida teha ?

Jätkata seda mängu kuni kõik ikka perse läheb ? Mis mõttega ? Nii palju on neid küsimusi, mis vajaks vastuseid kuid vastuseid ei näi olevat ega ka tulevat. Kõik seisab juba viimased nädalad samas etapis. Etapis, kus mina ei saa aru ei endast ega ka kellestki teisest. Rääkimata siis sellest, mida ma ootan.

Miks nii on ?

Palju parem oleks, kui ma ei oleks sinna läinud see kord, midagi poleks toimunud ning mina oleksin oma lootuse maha matnud. Kuid ei, ma pidin minema ja olema nii loll ja hellitama oma lootusi. Tean, et selle ajal olin ma õnnelik. Õnnelikum kui kunagi varem, kuid nüüd.. ? Need paar nädalavahetust muutsid mu arvamust ning nüüd, kui kõik ikkagi seisab, pean mina vastasti seisma küsimusega mis tema peas toimub ? Ei leia ühtegi loogilist seletust tema käitumise üle.

Ei oska, ei suuda, ei saa aru.

Tahan ära.








.

ma ju lubasin, lubadusi peab täitma.

Naer. Jällegi ma naeran omaette, üksinda, oma roheliste seintega toas. Pisut imelik.
Tee. Köhahood. Õõh, kõige rõvedam. Saadan sms'e inimesega, kellega ma seda tegema ilmselt ei peaks. Lihtsatel põhjustel, mida ma teatud inimeste heaoluks siia ei kirjutaks.

Haiglased ideed, plaanid tulevikuks. Muffinid ja vein.

" Ma armastan sind.." ja kõne pannakse ära. Haige, kui naljakas ja ma jälle jäin üksinda naerma.

Homme on no school, ilmselt ka ülehomme ja nii edasi. Ma ei taha enam haige olla.

Ei taha.

Nii hea on. Kõik need mind ümbritsevad inimesed teevad mind õnnelikuks. Kõik need, kellega ma täna päeva läbi rääkinud oled. Oeh, kuidas ma teid kõiki kallistada tahaks.

Järgmise nädalavahetuse plaanid - peavad korda minema. Tahan pildistada. Esimene asi ilmselt ongi see, et ma lähen pildistama kui tervek saan.

Aitäh teile, ma armastan teid kõiki nii väga.

.

Asjalood on muutunud.

Naeratan. Omaette. Miks ? Kõik on hästi. Räägitud, rahu. Jah, ma olen rahulik. Ma ei tea, nimetada seda õnneks või rahuloluks kuid preagu ja nii on hea.

Täpselt ei teagi, mis või kes pani mind mind mõtlema kuid mul ei ole ju midagi viga. Noh, kui välja jätta mu meeletu haigus, mida ma enam ei talu. Kõik on hästi ja jääb nii. Ei taha lasta hetkelisel mental breakdown'il rikkuda kõike. Ma üritan, üritan kõike. Jah, just nii. Ilmselt ei räägi ma jälle midagi loogilist ja mõistetavat, kuid peamine - ma olen ise rahul.

Ja ma olen osadest inimestest nii valel arvamusel olnud, kahju. Kuulujutud on ikka nii erinevad sellest, kui inimene  tegelikult on. Noh, seda ilmselt oligi oodata.

Igatahes, õnnelik on tore olla. Ja ma peaks tänama ka Rauli ja veel mõnda, kes suutsid mu tuju cheerup'ida. Khihi.

Ja ma kavatsen võidelda mitte alla anda. Aitäh, Risto, et sa mulle niinii pika loengu maha pidasid, tõesti. Ma tahan seda ja ma saan selle. Ükskõik kuidas ning millal. See on seda väärt, ma tean seda.

then I guess I'll just begin again

Külmavärinad, sees keerab. Pea on mõttetest tühi. Meeletu haigus. Köhin iga 2 sekundi tagant, täiesti lõpp. Esmaspäeval ilmselt kooli ei lähe, lähen arsti juurde.

Üllatav, mida mõnelt lähedaselt inimeselt võib kuulda. Tõesti, paneb imestama. Jääb loota, et see kõik pole tõde.  Peab toeks olema.

Jälle hakkas mingi massive lumesadu ja mind tabas järjekordne köhahoog. Hexoral. Õh, ma jälestan seda. Just a Dream.  Ma ei oska midagi kirjutada.


Mida ma tahan ?

ja ma tean me näeme tähti, mitte lagunenevat
lage ja palun seda vahel, et kõik aluseta valed
võiksin võtta tagasi, kõik võiks olla nagu eile,
aga kui ma sind ei saa, siis ei saa ka keegi teine

Whatever you do in life will be insignificant, but it is very important that you do it, 'cause nobody else will.

Replay. Replay. Kolmandatki korda. Imelik, ma ei tüdine ära sellest laulust. Replay. Juttu lihtsalt ei tule, kuigi öelda on jälle nii palju.

Replay. Millegi pärast seostub replay'ga katkine grammofon. Tõesti ei tea, mis mul grammofonidega on. Tegelikult on nad ju ilusad. Oeh.. jälle segane jutt. Kuigi, mida minult sellises olukorras üldse oodata ?

Teate, hakkasin just mõtlema, kui väga on keegi mulle oma sõnadega haiget teinud, purustanud mu maailma. Kuid järsku tärkas, et ma pole peaaegu, et mitte kunagi mõelnud, kuidas minu sõnad teistele võivad mõjuda. Kuidas need võivad haiget teha, kuidas minu käitumine võib sama moodi kellelgi elu lõhkuda. 

Tõesti ei kujuta ette, kust mul selline idee tuli kuid see ei lähe enam ära. Ning meeletult kurb on mõelda, et mina olen kellegile teinud samamoodi haiget, nagu keegi minule. Ning ma tõesti tahaksin paluda endaks neilt ning tänada neid, kes on minu tujusid välja kannatanud. Jälle mingi tujude muutus, oeh..

Ilmselt keegi ei mõista, keegi ei tea täpselt, mida ma tunnen. Hästi kurb on see, et teatud inimesed on nii ära kadunud ning ma igatsen neid. Väga. Teen samuti lahti geograafia lehe. Mida ma teen ? Mida ma tegema pean ? Panen punasest ristist kinni, ma ei taha. Vaikus. Repaly.  I hope you can't live without me, can't eat, can't sleep, can't breathe. Can't get your mind to stop thinking about me, can't eat can't sleep, can't breathe. 

Ei, ma ei tohi. Ma lõpetan selle, ma tahan seda, ma suudan. Kellele ma valetan ? Ilmselt ainult endale. Miks ma seda kõike teen ?


Hoian ennast tagasi, ma suudan seda. Ma tean, ma suudan. Ma ei anna enam alla. See on mulle endale parem. 






On ikka.. eks ? 

.

only you.

Sa ei saa kaotada seda, mida sul pole kunagi olnud.

Kuid just preagu on tunne, et see on kadunud. Läinud kaugustesse, kaugeneb päev päeva järel. Just see, mida ma ihaldan. Keegi, keda tahan. Ja ma tahan nii kuradi palju. Võimalik, et liialtki. Kuid ma ei saa. Teeksin kõik, et saavutada seda. Mõned teavad, millest jutt, mõned mitte. Mõned teavad kui palju mul on seda tahet, mis on segunenud vaikselt jõuetusega.

Tahaksin.. oeh, neid asju on palju.

 Mineviku vigu näeme alles tulevikus ? Ilmselt. Ju ma tahtsin millestki kinni võtta, enam mitte lahti lasta ning kõlkuda selle küljes. Siiani olen ma seda järjepidavalt teinud, hoidnud kinni ja üritan, üritanud. Kuid enam ei ole jõudu. Kannatus hakkab katkema, tahet ei ole ning kõik muutub vastupidiseks, kui algselt ootasin. Nüüd on tahtmine jõuda punkti, kus on rahu. Tahaksin sattuda kuhugi ajatusse, mõõtmeteta ruumi, kus ei oleks midagi, peale minu. Kohta, millel on kõigi su tajude üle täielik võim ning sina ei pea midagi tegema. Tahaksin nüüd jätta kõik sinna paika, alustada uuesti ning mitte mäletada.

Aah, ma ei kujuta ette, kas keegi teist on tundnud seda tunnet, kui nii palju oleks vaja öelda kuid ei saa. Lihtsalt ei oska. Igaljuhul, mind on see hetkel tabanud ja ma ei oska midagi peale hakata.

Msn vilgub, muusika mängib, paar mõtet kerivad järjest peas, just kui katki läinud grammofon. Minut, kaks.. kolmaski, pole aimugi, kuidas seda kirja panna, kas üldse ? Vaikus.

Kuidas on võimalik kelleski üldse nii kinni olla ?

Miks ma ei suuda üle olla sellest kõigest ? 

'Cause if you really wanna be alone, I would throw my hands up, 'cause baby I'm tired

I'm falling apart, but you don't care

I guess I'm expected to say 'God bless you'
But you left me, me never left you
And what me do right now, me can't even say F you
But me can say this though

I hope you can't live without me
Can't eat, can't sleep, can't breathe
Can't get your mind to stop thinking about me
Can't eat can't sleep, can't breathe

I hope you whine up lonely
Can't eat, can't sleep, can't breathe
Then you are gon' wish you coulda still come hold me
Can't eat, can't sleep, can't breathe

I bet you think I'm supposed to smile, put the best outside
Put on an act to protect my pride
You want me to take it like a man, but I'm a girl who cries
So if I puncture your tires, don't be too surprised

And while I'm at it, hell, I may as well key up your car
'Cause what you did to my heart that's an act of war
Well every step you take I'll be one step behind
Won't let you get me out of your mind

I should allowed to be bitter 'cause it's only fair
I'm falling apart, but you don't care
Why is she so happy? Why do you smile?
And why aren't you guys fighting all the while like we did?

I know it must be a charade, God please send me a shower
To rain on their parade, I hope she's cheating juggling nuts like a squirrel
Better yet I hope she leaves you for a girl
'Cause you can't live without me

Yo, both you know want go get married and you would love me to be there
I woulda tell you somethings, but them not fit for the ears
Usually me woulda say goodbye and I wish you well
But not to you, I hope your life turns out to be hell

Bet you think I want you to die but no, I want you to live
And suffer and cry like I did
I'm just keepin' it real
I just so me feel

What me say, yo, she can't cook like me, can't jook like me
No, and I know you in and out like a book like me
She no full a style like me, can't make you smile like me
And she can never bear beautiful child like me

She no tight like me, no fling it up right like me
And if me buck her one her way she can't fight like me
You done know, me say ah just so it go