Ta on nagu päike, kes särab Su südames ja Su päevades, kes lihtsalt on mõtetes ja südames.

Vaesed inimesed, kes peavad kooli hetkel istuma. Väljas on 25 kraadi ja loomulikult ma ka kooli ei läinud. Eks seal on mitu põhjust- ei viitsinud, ei õppinud, uni oli ja hommikul ma ei saanud lihtsalt üles. Hetkel loen raamatut ja tegin just päevaks plaane. Rämedalt tahaks preagu süüa, mby teen endale pannkooke või midagi magusat igatahes. Eile jõudis kohale, et 6 päevaga on vaja kaks raamatut läbi saada, suhteliselt tore. Mata eksamiks PEAB ka õppima aga eks ürita keskenduda sellise ilmaga.Mata töö sain 5 höhöhöhöhö. Ma ei õppinud isegi selleks, keemia töö sain 3me, jubejube õnnelik lihtsalt. Preagu istun päikse käes ja ei viitsi põhiliselt midagi üldse teha. 14.40 saan Annekeniga kokku ja siis tsillimelinnas, lähme trenni ja eks peale seda teeb mby ka midagi. Igatahes supertoredake, et ma kodus olen. Ma lihtsalt armastan seda ilma, massiivselt. Ja ma olen tõsiselt õnnelik, kohe tõesti vägaväga õnnelik. Peale eilset õhtut. Loodan, et see jääb ka nii. Samas, miks ei peaks jääma ? Võtame positiivselt. Koolis läheb suhteliselt hästi, arvestades seda, et ma pmst üldse ei õpi enam, ma lihtsalt ei suuda. Kõige tähtsamad asjad teen ära ja muud eijõua. Koguaeg on midagi teha, väljas käia või rääkida kellegagi. Tegelikult on mul ikka veel uni, ma suudaks vist veel magada mõnusalt. Aga sellist päeva ma ei taha maha magada, kell isegi juba 11. Eks ma loen veits raamatut veel, siis teen süüa ja siis lähen välja. Vb vaatan enne homseteks töödeks ka midagi, eks näis. Preagu on igatahes suursuur tahtmine välja saada siit.