Ära kunagi mine mööda võõraid jälgi. Tee oma jäljed ja kõnni mööda neid.

Täna on jällegi üks megahea päev. Ja jah, ma olen jälle kodus. Õhtul oli kindel plaan jällegi kooli jõuda aga siis ma mõtlesin matemaatika eksamiks veits õppida jne. Vaatab, kas õnnestub ka. Ja siis hommikul ma ärkasin ja jälle oli uni ja peavalu ja ma tõesti ei tahtnud sellises olekus kooli minna. Matemaatika eksam on ka tulekul ikka veel, ma ei taha. Ma vihkan neid teoreeme lihtsalt, ainuke asi mida ma eksamijuures kardan nö ongi need. Ülesanded ma teen ära aga see suuline on masendav lihtsalt. Eilne trenn oli nii hea. Mega palav oli päiksekäes mängida aga pole hullu, vähemalt sai päikest. Üle pika aja hea käia seal. Jalg veits valutas lõpus aga hea oli. Tahaks täna randa minna veel ka ja siis midagi muud põnevat võiks ka teha. Preagu plaane küll pole aga küll need tekivad. Hommikul ärkasin sellepeale, et mingi lohh otsustas kolmveerand 9 hakata puurima ja remonti tegema, masendav lihtsalt. Selg valutab ja mu käed on veits pruunimad kui eile, mõnuus. Tahaks veel minna päevitama ja lihtsalt olla. Niihea. Reedel on loodetavasti hea ilm, siis saabki oma plaani Annekeniga teostada. Ja kõige haigem on see, et see tüüp hakkas jälle puurima vm. Ülimalt vastik hääl. Tegelikult ma tahaks veel magada ja siis ülestõusta, õppida veits ja siis minna välja ja lihtsalt olla. Öösel jõudsin ka alles mingi kell 3 vist magama tänu Andréle.  Ikka juhtub, viimsel ajal kuidagi tihti küll aga no jah. Rämedalt tahaks süüa ka preagu aga ma ei teagi, samas nagu eitaha ka. Jäätist võiks olla, seda sööks heameelega. Mahlajäätist nt. Üllatavalt tihti olen jõudnud kirjutama siia, vahepeal ma ei teinud seda üldse. Aga preagu ma lähen teen ennast korda, õpin veits ja siis vaatab, mis edasi.