Wednesday, April 21, 2010

Someday, it's over anyway.

Kahe päeva pärast, homne saab eilseks. Aeg möödub, tahtest-tahtmata. Meie ei saa sinna midagi
parata. Tuleb aega nautida, kasutada seda mõistlikult, mitte seda lihtsalt ära raistata. Tuleb
olla õnnelik, tuleb naerda. Iga inimene on õnnelik siis, kui tal on siht, mille poole püüelda, kui tal on unistused, mille nimel elada ning ta teab, mida ta elult tahab. Tuleb olla rahul sellega, olla õnnelik selle üle,mis olemas on,  mitte tahta aina rohkem ja rohkem. Igal inimesel on oma ettekujutlus õnnest, ühte inimest õnnelikuks tegev asi võib-olla teise jaoks tühine. Iga üks elab omas õnnelikus maailmas, olenemata sellest, et ümbrus on sama. Tuleb
olla piisavalt tugev, kannatada ära elu pahem pool ning tuleb vaadata mööda vigadedest. Elu tuleb nautida, kõik saab kunagi läbi. Mingil hetkel ei saa sa olla enam noor ning siis tuleb nii mõnelgi tõdeda, et lasi raisku oma nooruse, lasi käest nii mõnedki võimalused. Vahel tundub, et kõik on lootusetu. Tekib tunne, et ei taha enam, ei suuda, ei jõua, ei viitsi. Kuid see on üsna mööduv nähtus. Kõike tuleb nautida, tuleb tunda mõnu kõigest, kõike tuleb teha hingega ning peagi taipab mõni, et elu on parem. Tuleb jääda positiivseks, mõelda asjade helgema külje peale ning varsti käes õnnelikumad hetked. Pole mõtet raisata aega kurbuse peale. Oli, mis oli, see on minevik. Tuleb liikuda edasi ja jätta mured selja taha. Igaüks saab olla õnnelik ning nautida elu, asi on tahtmises. Kui piisavalt tahta, on kõik võimalik.
Õnn on suhteline, aeg on suhteline, kõik on suhteline. Miski pole alati, kõik on kunagi. Ning kunagi lõppeb
kõik see.

No comments:

Post a Comment