Ma olen keegi, ma olen mina ise. Mulle meeldib olla mina ise ja ma ei vaja kedagi, kes teeks minust kellegi teise.

Kui aus olla, siis ma ei teagi, kas mul on masendus või olen ma õnnelik. Kuidagi loll olukord on. Tuju on ülidselt super, teatud inimesed on nii kalliks saanud ja nii edasi kuid teatud mõttes on halb olla, tulekul eksamid, kool viskab üle, tülid ja halvad ilmad.

Tegelikult, kui kooli, või siis pigem koduseid töid, ei oleks, oleks kõik hästi. Kuigi täna sain venekeeles 4, jutueest, mida ma lugesin 3 korda läbi, polnud pmst läbigi lugenud, rääkimata tõlkimisest. Ja juba jälle on meil uus jutt vaja pähe saada. Õpetajat tsiteerides : Õpime rääkima ja suhtlema. Haha, hui. Kas ta tõesti arvab, et kui ta mingi oma kahtlase eesti keele oskusega klassi ees teksti ära tõlgib ja siis selle pähe käsib õppida, teeb mind targemaks ja ma oskan vene keelt ? Vaevalt. Ja peaks mainima, et juba 4ndat aastat alustame me jutte lausega " Menja savut .. ". No mida veel. See uus jutt on samuti sama algusega. Täiesti masendav lihtsalt. Nv'l peaks tohutult õppima ja lugema läbi raamatu ( " Kuristik rukkis " ) ja tegema veel miljon asja kooli jaoks aga muidugi mina ei tee. Teisipäeval on tulemas eesti keele eksam, loodan hetkel teha 4ja peale kindlasti ära, oleks hea kui saaks 5. Teine pool on kirjandi kirjutamine selle sama raamatu kohta. See peaks üldiselt kerge olema. Esmaspäeval on veel ajaloo järeltöö ka, seda ma ei oska veel siiani, aga küll ma selgeks saan selle. Kokkuvõtteks on kool masendav, väsitav ja ma ei viitsi seal enam käia kuid teisest küljest pean ma seda umbes 4 nädalat veel kannatama, healjuhul 3. Noh, kui aus olla, siis see veerand olen käinud lausa koolis 20 päeva, täitsa hea, ja umbes samapalju olen puudunud ka. Kas ma pole mitte tubli ?

Kuna eile õhtul tulin koju suht hilja, siis ei jõudnud mitte midagi õppida ka, bioloogiat õpetaja õnneks ei kontrollinud ja bio tunnis sain matemaatika maha kirjutada. Hommikul ärkasin hea tujuga, mis oli säilinud eilsest õhtust kuid see langes märgatavalt, kui ma heitsin unise pilgu läbi klaasi väljapoole. Algselt lootsin küll näha seal päikest, 10' kraadi sooja ning mittetuulist ilma, kuid selle asemel avaldus mulle seal vaade täiesti pilves taevale ja pool uduvihmale, mis taevast alla sadas. Tekkis tahtmine teist päeva oma kurguvaluga koju jääda. Siiski ma ei teianud seda, ma ei taha hetkel tõesti maha jääda ainetes kuigi hea oleks kodus magada. Koolis oli jällegi üks pointless päev, mitte kui midagi ei toimunud. Tunnist tundi, vahetunnist vahetundi oli mul uni ja väga sitt oleks. Viimaseks tunniks käisid mul juba mingi kuumahood peal, tõesti oli tunne nagu ma hakkaks ära surema. Ajalugu jäi meil üldse ära, tulid jälle need karijääri nõustajad või kesiganes, kes andsid meile mingi testi. Tulemuseks oli mul hiilgav potentsiaal. Täiesti mõttetu tund ühesõnaga. Venekeeles vastasin suht esimesena ära oma jutu ja siis mgasin ning valutasin kurku ning lugesin sekundeid sele päeva lõppemiseni. Õnneks lasi ta meid 8 min varem ära. Siis suundusime suhteliselt paranenud tujuga Liisa juurde, kus me lihtsalt sõime mitu tundi järjest igast asju sisse ja lihtsalt naersime. Peale seda sain Kosmose ees kokku Ristoga. Sealt edasi suundusime minu poole kus ma üritasin matemaatika ära õppida, mis imekombel mul isegi õnnestus. Siis lihtsalt kiusasime üksteist ja mingi kell saatsin ta mingi bussipeatusesse ja jalutasin ise Kimi maja ette. Peale seda käisime suitsupausil, õigemini Kim käis ja siis läksime Kristiinesse Halls'i ostma, mu kurk oli ikka väga valus. Ilm õnneks paranes õhtupoole ja enam ei sadanud,kuigi vastik ja külm ning niiske oli ikkagi olla. Vahepeal käisime võtsime minu juurest kaamera ja tegime mingeid suht mõttetuid pilte ja siis nillisime nsm mööda Kristiine tänavaid ja raudteid pidi ringi. Mingi 10ks jõudsin koju, käisin pesemas ja siin ma olen. Hetkel mingi suht igavus ning vaatan jälle seda vastikut ilma. Miks päike ei või paista ? Ma harjusin paari päevaga ära juba sooja ilmaga. Ma vihkan Eestit tõesti.

Homseks on suht palju plaane, ma ei teagi, mida teha ja kellega kuhu minna. Algselt enne kooli saan Kimiga kokku ja siis liigume linna poole ning ma lähen kooli, ta vist ka. Ega ma kindel pole. Käsitöös kannatan vist õpetaja karjumise ja une all. Peale seda tuleb veel 45 minutit und venekeele tunnis ja ajaloos. Ja siis üldse on plaanis terve päev magada tuimalt, noh, kuni matani. Seal tuleb kuulata. Siis peale seda lähen kiirelt koju, vahetan riided, panen asjad kokku, võtan kaamera ja kaon välja. Tahaks minna Piritale pildistama, keegi kaasa ? Ja siis peale seda oli mõttes istuda pimedani õues, et saada linnas ilusaid pilte. Mingi kell, oletan, hiljemalt 5 näen Liisat ja siis tuleb Anneken trennis ning toob mulle ripatsi. Endal oli ka plaan tulla trenni kuid tänu mu kurguvalule ma ei saa ikka sinna minna. Edasine on küsimärgi all. Mingi kell saan Ristoga kokku veel ja siis kunagi suundume Pässa ka. Kuskilt on vaja veel vessu sütt ka kuid see pole väga tähtis. Laupäeval on RK sõit, pole veel kindel, aga arvatavasti lähen sinna ka. No ühesõnaga, päev kesklinanst väljas, oletan. Pühapäeval oli plaan õppida, õppida, õppida kuid kardan, et ainult plaaniks see jääbki. Noh, eks mingi aeg ma õpingi, aga kes teab, millal..
Üldiselt hetkel pole midagi tarka rääkida, isegi pikk tekst tuli kokku. Üle pika aja oli aega kirjutada. Siit tekstist jäi suht mulje, et ma olen kodus haige ja ei käi koolis või kui käin, siis ainult magan. Oeh jah. Igatahes, nüüd lähen joon teed ja kakaod ning kunagi tulevikus suundun magama ka. Tsaukiiii .