In my shoes, just to see
What it's like, to be me
I'll be you, let's trade shoes
Just to see what it'd be like to
Feel your pain, you feel mine
Go inside each other's mind
Just to see what we find
Look at shit through each other's eyes
But don't let 'em say you ain't beautiful, oh
They can all get fucked.
Just stay true to you


And to the rest of the world, god gave you the shoes
That fit you, so put 'em on and wear 'em
And be yourself, man, be proud of who you are
Even if it sounds corny,
Don't ever let no one tell you, you ain't beautiful 

amazing

211011

Ah, nii tundub täiega kaua aega, millal pole kirjutanud. Kuna juhtus nii, et minu tuju on täna paremast parem, siis otsustasin, et võiksin siia kirjutada ju paar lauset. Alustaksin sellega, et elasin terve ühe perioodi oma uues koolis üle ning kaks hinnet pani ka välja. Ise olen peaaegu, et rahul. Kuigi oleks võinud ju 5'd saada. Okei, pole hullu.
Jõudsin just koju tegelikult. Reede kohta suhteliselt vara. Vanemad läksid klubise või kuhugi, ei tea. Valvan õde. Magavat õde. Parim tegevus reede õhtul ilmselt. Käisin Annekeniga linnas, jälle rääkisime terve 3-4 tundi. Ma pole siiani aru saanud, kuidas on võimalik, et meil on rääkida nii paljust. Iga päev ja õhtu msnis ja siis kokku saades jääb meil ka veel ajast puudu. Käisime Katuses ja tiirutasime vanalinnas ringi. Bussisõit on ilmselt mu päeva lemmikosa. Istusin bussi maha ja minust meeter eemal, näoga minu poole istus vist kõike ilusam kutt, keda ma näinud olen, oma sõbraga. Jäin algul vaatama päris pikalt, sest tõesti ta oli vist kõige ilusam mees, keda ma üldse näinud olen. Siis seisis mingi mees meie vahele ja ma hakkasin rahulikult aknast välja vaatama. Paari minuti pärast märkasin, et ma näen teda akna peegeldusest ka ja ilmselgelt oli tema ka seda tähelepannud ehk siis terve aja ma naersin omaette, sest ta vaatas mind pidevalt  ja mina teda vastu. Ja muidugi igakord me tegime seda koos. Väga akward. Aga tuju läks ikkagi heaks.
Anyway, alates tänasest on vaheaeg. Kõige lemmikum asi vaheaja juures on magamine. Võimalikult palju magamist. Päeval. Vaheajal erilisi plaane polegi tegelikult. Tahan seda nautida võimalik palju. Paar kluppiminekut võib-olla ja Rootsi reis on ainukesed plaanid. Ma ei oskagi midagi öelda enam. Kõik ära räägitud ilmselt. Lähen söön oma jäätist edasi ja olen õnnelik. :) Take care.

He kissed you on the lips and opened your eyes
You had to catch your breath got such a surprise
And you always forgot how it feels to live in his lies

He pulled you closer said he'll never let go
You couldn't trust him but you never said no
In that moment he made you forgot how it feels when he's gone

But now you're
You're looking like you really like him like him
And now you're feeling like you miss him miss him
You're speaking like you really love him love him
And now you're dancing like you need him need him

Keep in mind that the number of right answers you knew or how good your grades were in school do not measure your success later in life. Your success is measured by how many answers you do not know, how many times you fail, stand up, learn from your mistakes, make corrections without blaming, lying or justifying, and then move on.
That is why people who have good grades do not necessarily do well in the real world. Real life is not made up of right answers. Real life is made up of multiple guesses, some of which turn out to be right and many of which wind up being wrong. - Rich Dad

The γ Cygni Nebula in Hydrogen Alpha

Sadr صدر

141011

A: Põhimõte simple. Sa kuulad dubi ja arvad, et maakera sees on teine maakera ja oled ikka lahe. Sinust on raske aru saada lihtsalt.

Rahulik reede õhtu. Puudu on ainult teetass ja raamat, mida lugeda. Tegelikult oleks võinud välja minna kuid samas, nädal on tõsiselt läbi võtnud ning suurim soov oleks voodisse magama kukkuda. Üritan ennast veel tunni-kaks üleval hoida, saab homme kaua magada vähemalt. Pole siia täna kirjutada midagi, mõte ei liigu ja ausalt, ma pole kindel, kas seda mõtet, mida kirja panna siia, isegi eksisteerib. Võimalik, et mitte. Millalgi, loodetavasti lähipäevadel, võtan ennast kokku ja kirjutan midagi targemat. Võib-olla kui olen üleväsinud, võib juhtuda, et tuleb mõttelend, mille ma juba täna siia kirja panen. Ei oska lubada, aga never say never.

Siis aru sain, et maailm on nagu valesti kokku pandud puzzle, 

miks on meil nälg, ülekohus, nikuikaldused. 

Kas jumal oli segi, et inimese tegi? 

Pani kokku valesti, me ei tunne end ju hästi! 

Kas kuskil on eluvorm, kel koguaeg on kõht täis, janu pole, 

on orgasm, kurb pole.

Eks näis, sest valitud vahenditega, ma saadan meele rändama, 

kus on see dimensioon.

Ma joon, teise reaalsuse endale loon.

Kuidas keegi saab nii tuim olla ?

C :" Hoia ennast ja lase ennast hoida inimestel, kes ka tegelikult sind hoida tahavad. "

can't feel you here

071011 - Reality hits you hard, bro.

Olin tegelikult juba voodis, teki all ning üritasin magama jääda. Silmad kinni ja kõik tuli meelde. Jälle. Mõtted ei jäta mind üksi või mina ei jäta mõtlemist. Eriti enne magamist. Lootsin, et saan välja ennast puhata, mõelda kunagi hiljem kõige järgi üle aga ei. Ma sooviksin lihtsalt pool päeva olla, ilma selle ühe ja pideva mõtteta, ilma ühe inimeseta. See on tappev, rohkemgi veel. Ma lihtsalt ei suuda olla, ma ei suuda oma mõtetega üksi jääda. Mõtlemine ja ülemõtlemine on vist kaks mu lemmiktegevust. Ja kõige imelikum on see, et need mõtted on viimsel ajal ühele eesmärgile suunatud. Üritan endale selgeks teha, et ma ei vaja seda, et ma otsin muud. Iseendale valetamine. Et kõik see on halb ja ma kujutan seda ette. Ning minutid hiljem olen ma tagasi seal, kust ma alustasin. Surnud ring.

Perfection vol 2
21. oktoober 2011. a. kell 21:00
Reload
23. oktoober 2011. a. kell 23:00
 SUUR LASERSHOW ➊➏✚ ja DEEJAYDE PARAA...
24. oktoober 2011. a. kell 22:00
 DIRTY SOUNDS @ Klubi Korter 24. Okto...
24. oktoober 2011. a. kell 23:00
 DIRTY SOUNDS @ CatHouse 25. oktoober
25. oktoober 2011. a. kell 23:00
 KUDA NII ULL SAI
25. oktoober 2011. a. kell 23:00
 ☢ HARD NATION ☢ "BRENNAN HEART" @ Ar...
27. oktoober 2011. a. kell 22:00

tuleb hea vaheaeg

Ah ausalt, pohhui. Mina ei viitsi ka enam tõmmelda. Iga üks teab, mida tahab teha. Sina ilmselt otsustasid nii. Kurb aga nii see on. Need pisarad ei lõppegi

not ready to deal with

Kolmandat päeva pean oma lubadust lausa. Üks vähestet, mida ma ise endale olen lubanud ja seda ka pean. Kõik need muud, ma unustan tema, enam ei suhtle, ma suudan seda. Ükskõik, viimasel ajal on kõik totaalselt putsis. Tõesti, ma isegi ei tea, milles on asi, aga ma tahaks pooled inimesed vittu saata. Osad täiesti ilma põhjuseta, teised kohe väga suurte põhjustega. Tahaksin osata oma mälu kusutada. Tahaksin oskust unustada, lihtsalt unustada. Tahaksin osata mõtteid lugeda. Asi pole isegi niivõrd selles muus, asi on minus. Ma olen ise süüdi ja ma ju tean seda, kuid enda vigade tunnistamine ei ole ilmselt kellegi tugevaim külg. Ma siiani pole kindel, mida ma selle kõigega veel peale hakkan või mida ma lootsin saavutada. Aga vähemalt ma jõudsin selgusele, et mul pole seda vaja, et ma ei jõua rohkem. Ja noh, eks väiksed sammud viivadki iga asja paranemiseni. Küsimus on nüüdsest, mis edasi ? Ma ei oska kuhugi poole liikuda ja ometigi ma pean seda tegema.

Kuu nõuanne: Ära tee sel kuul lõplikke otsuseid, sest armastuses 

pole midagi iialgi kindel ning sa võid hiljem oma otsust kahetseda.

Armastuses pole midagi iialgi kindel.. Hmh. Ometigi kõik räägivad õnnelikkudest lõppudest ? Öeldakse küll, et me ei ütle inimestele enne, kui nad läinud on, mida me tunneme ning siis me ei saagi neid kunagi tagasi. Aga miks pole keegi öelnud, et isegi seda tehes me nad kaotame ? Et kuskil kaugel on ikka olemas võimalus kaotada ? Kõik räägivad õnnetust algusest, mis alati laheneb. Õnnelikust lõpust. Miks keegi ei maini, et see nagu väikeste laste muinasjutt, mida päriselt ei eksisteeri ?

Õhus on tunda muutuste tuuli. Samas võib kujuneda olukord, 

kus sa hoiad mingit muutust tagasi, üritad iga hinna eest säilitada 

endist olukorda. Midagi on juba liikuma läinud ja nüüd sa 

tunned hirmu võimalike tagajärgede pärast. Oled džinni 

pudelist välja lasknud ja nüüd tahaksid ta pudelisse tagasi toppida. 

Teine võimalus on, et pead nüüd väga põhjalikult mingisse

teemasse või küsimusse süvenema või et tuleb teha mingit

laadi vigade parandust. 

Hmh, kõigest sellest tahaksin nii palju järeldada, aga kuidas seda teha, kui see ei pruugi õige olla ? Ma ei tea, peaksin ma midagi tegema ? Midagi muutma ? Jätma asja sinnapaika ? Decisions, decisiond. Nende langetamine pole kunagi minu parim külg olnud. Isegi, kui ma midagi nüüd peaksin otustama, siis ei saa milleski ju kindel olla. Miski pole kindel. Fuck, kuidas ma vihkan seda olukorda ning kahevahel olemist. 

I can do it without him.

And I really don't care who dislikes me or why
The people that dislike me have nothing to lose
So they can act like a fool
Oh, I remember when he didn't have this
Or when he didn't have that
And he was like this
Fuck that, I eat that shit up
Say whatever you want motherfucker
Just say my name
That's all I need, because you know what? I ain't going nowhere until I've done it all

Tänu oma terroristist ja fašistist sõbrannale pean kirjutama 13 minutiga uue postituse, või vastasel juhul ma ei tahagi teada, mis minust saab. Niisiis..

Täna oli päev nagu päev ikka. 7 tundi koolis. Matas oli kt ( mille ma sain 5, da fuck ) ja  kolm viimast olid multimeediad, kus midagi ei toimunud. Peale selle, et ma Annuga tegin webcamsexi, joonistasin Ailari käe veekindlamarkeriga täis ja trollisin haigelt ta facebookis. Sorry about that aga nali peab saama. Tulin koju, sõin jälle sitaks ja läksin magama. Kes veel pole aru saanud siis umbes 70% mu päevast koosneb toidust ja magamisest. Õhtul käisin trennis, algul tundus küll, et ma lihtsalt jalutan sealt ära, sest nii palav oli ja ma olin väsinud. Aga kui trenn läbi oli, oleks ma veel seal paar tundi poksida ja ringi hüpata tahtnud. Läksin siis koju rahulikult( ütlesin veel enne trenni emale, et mul ei ole võtmeid ) ja ilmselgelt, emal ka ei olnud, ehk ma siis istusin ukse taga mõnusalt kuni isa tuli võtmetega. Kõige parem oli muidugi see, et just täna oli mul kiire ja vaja koju saada. Õhtul käisin tupsuga jalutamas vanalinnas, rääkida on ju nii palju kogu aeg. golf lol. Tõmban kerra ära, xoxo.

well, that's no suprise

Kuna mu kallis A käskis mul eile õhtul absoluutselt igapäevaselt kirjutama hakata, ei jää mul muud üle ju. Ma ei saa lubada, et igapäevaselt tekib siia pikki postitusi, kuid ma võin lubada, et vähemalt kord-kaks ma siia jõuan kirjutada. Kuna hetkel on mul tuju ja pole ka, siis ei ole ma üldse kindel, et suudan siia midagi kokku kirjutada. Aga üritama ju peab, right ?
Kõige kergem on alustada meie kõigi suure lemmiku, kooli, teemadel. Minu esimene koolivaimustus on möödas ning roosad prillid, mis kõik ilusaks tegid, on eest ära võetud. Ma ei väida, et koolis halvasti läheks, et seal üldse midagi halba oleks, aga minus endas on asi. Pole jaksu ja viitsimist enam istuda seal. Tunnid venivad meeletult enamasti ning selles koolis tekib reaalselt idioodi tunne. Ma lähen seal hulluks, täiesti ausalt. Saksa keel täna näitaks möödus terve aeg naerdes, enamasti küll üksi, aga mis teha, mõnel ei jõua vist kunagi mõistus koju. Kehalisest ma vist üldse ei hakka rääkimagi, sest ilmselgelt hoki pole minu, B või R'i ala. Terve aja istusime kolmekesi väravas ja peksime üksteist hokikeppidega. Jah, see kõlas väga retardilt. Õnneks või kahjuks ma olengi.
Ja kui me juba jõudsime selleni, kui haige inimene ma olen, siis ma võin öelda, et see kurbuse ja õnne kahevahel olemine ei aita mu normaalselt olekule kuidagi kaasa. Tänane kojusõit trolliga oli peaaegu, et üllatav. Üllatav muidugi halvemas mõttes. Selliste asjade nägemine pole mulle kunagi hästi mõjunud. Teine ja iseasi on juba see, et üks kõige tähtsam inimene, keda ma tahaks ära unustada, kaob kahjuks või õnneks paariks kuuks mu elust ära ja seda juba homme. Ma olen nii kuradi tuim ja erapooletu sellesuhtes, süda läheb pahaks. Pole kindel, millest asi. Kas selles, et ma tahan olla tuim või ma olengi, või siis viga kelleski kolmandas, ma ei tea. Tõsiasi on aga see, et selline tuju ja olek ei tee head mitte kellelegi. Ja kuna hetkel pole ma kaugeltki ainus, kellel seis veits perses on, siis on hea kiruda mehi ja nende probleeme. Ei, ma pole feminist, kuid olgem ausad, mehed suudavad väga tihti munnid olla. Tõesti, vabandust väljenduse pärast, aga nii on. Kõik need kahemõttelised teod ja laused, väljaütlemata mõtted ja need segadusse ajavad laused, kurat, mida ma tegema siis pean ? Ja siis veel väidetakse, et mehed ei saa naistest aru. Totaalne bullshit ju. Mehed on täpselt samasugused. Ma ei hakka oma viha sõnadega siin välja elama meeste vastu, ein äe mõtet sellel, kuid ma lihtsalt loodan, et Mõni saab lõpuks ise ka aru, mida tema teod mulle teevad ning saab ka selelst aru, et ma ei suuda nii jätkata. Seega, palun, kui Sulle see kunagi kohale peaks jõudma, siis palun tule räägi minuga oma tunnetest või mõtetest ning palun selgita ennast. Sest ausalt, mina ei saa Sinust aru, ma isegi ei jõua enam mõelda. Ja oi, kui Sa teaks kui kuradi palju ma üritan päevas Sind ära unustada, uskumatu.
Ja kuna ma kõike siin ausalt välja kirjutan, siis võik ära mainida ka selles, kuidas mulle käivad inimesed närvidele. Lihtsalt terve see maailm. Oma nö. ühtsuse ja armastusega, mida tegelikult ei eksisteeri. Ning kõik need, kellele midagi ei meeldi, kes pidevalt vinguvad või on mõnel muul viisil häirivad. Teiseks, hästi naljakas on see, kui kiiresti tulevad asjad välja. Just need valed või teod, mida väidetakse, et ei tehtud. Laused, mida pole öeldud. Mind ajavad sitaks need kahepalgelised inimesed närvi ja ausalt, kui Eestis või maailmas valitseks õigus teha kõikidega, mida tahavad, siis oi, ma tunneks neile inimestele kaasa. Lihtsalt ii mitu korda päevas käib läbi see mõte, kuidas ma mõnda inimesti tooli või millegi muu suure asjaga näkku tahaks lüüa. Masendav, milliseks inimesed muutuvad. Ugly soicety ? Kõik see ülbus ja kohene solvumine on midagi utoopilist. Okei, ülbus ülbuseks, aga see, kui ma olen otsekohene ja enda arvamust ( võib-olla et liigagi tihti ) ausalt välja ütlen, hakatase mid vihkama. Kui ma ei ütle, öeldakse, et ma ei julge ja olen tagasihoidlik. Vabandust küll, aga no mida vittu ma üldse teha tohin ?
Aga igatahes, sujuva teemavahetusena mainin ära, et ma olen õnnelik et sügis tuli, mis siis, et see lõputu vihm mulle ei meeldi. Ikkagi on tore. Ja tegelikult võiksid kõik õnnelikud olla või leida mõne õnneallika endale, mis neid õnnelikuks teeks. Trennis/jõukas käin ka meeletult palju ja võimalikult tihedalt preagu, elan viha välja. ´A jep, be happy. xoxo