Make a wish but not aloud,

00.00. Soovin mõttes, vaikselt, lootes, et see kõik täitub. Tean, see on võib-olla lapsik, kuid harjumusest on jäänud külge. Mind täidab ärevus, energia ülevool, ületamatu õnnetunne. On võimalik, et kõik on lõpuks läbi ja taas saab alata uus ? Või see kõik on tühipaljas unistus ? Unistus, mille täitumine jääb kaugesse tulevikku, unistus, mis ei pruugigi täituda ? Väike osa minust kahtleb kõige selle õnnestumises, võimalik, et rohkemgi kui osake. Kuid ma tean, sina oled see. See, kelle jutt paneb mina naerma, see, kelle puudutus paneb mind värisema, tekitab külmavärinaid. Mis on see, mis tõmbab mind sinuni ? On see meeldimine, väike mäng, mis lõpuks lõppeb sarnaselt teistele ? Raske vastata sellele. Tean vaid, et kõik mida järsku tunda sain, tegi mind õnnelikuks. See oli minu jaoks ootamatu. Olin veendunud, et olen Temas kinni, siiani. Tean, see pole nii. Tema on minu jaoks mitte keegi, minevik, kuid sina.. Sina oled keegi. Keegi, kes suutis mind üle pika aja õnnelikuks teha. Kuid.. on miski, mis ei lase mul sind usaldada. Tean, millised mehed on, milline sina tundud. Sellelegi vaatamata ei oska ma võtta seisukohta sinu suhtes. Sa räägid ühte, käitud osaliselt teisiti. Miks, kuidas ? Nõnda ma lihtsalt jäängi mõtlema, võib-olla liigagi palju. Sellest pole kasu, ei suuda otsustada. Sinu juures on hea, parem. Seletamatu, see on müstiline.  Samas, tekib küsimus. Äkki sa oled lihtsalt järjekordne viga ? Tean, vigadest tuleks õppida. Teen neid veel ja veel elus kuid.. Midagi segab mind. Ma ei soovi enam langetada valet otsust. See ei ole ühepoolne kuid mida ma tähendan sulle ? Järjekordne väike flirt, mida aja möödudes saab unustada ? Ma ei soovi olla kellegi järjekordne mäng. Lihtsalt, ei taha. Sa mõtetest käid läbi kogu aeg kuid kardan, et tegin vale otsuse sinuga suheldes, seda alustades. Äkki peaksid jääma siia kus hetkel oled. Juba sellepärast, et kunagi oleks hea mälestus sinust, mida mäletada. Kardan, kõik läheb valesti, kõik lõppeb nii nagu ikka ning ma ei andestaks endale enam. Võib-olla on parem jätte kõik sinnapaika ning liikuda edasi ? Soovin, et ütleksid midagi. Midagi, mis paneks mu paika, seisma siia, kus olen. Võiksid anda mulle põhjuse ootamiseks, põhjuse jäämiseks. Vastasel juhul jääd oma võimalusest ilma ning siis on juba hilja. Hilja kõigeks selleks. Tean,  ma ei saa kõike, mida sooviksin. Ei saa kõike ning kõiki. Kuid.. sinus on kõik see olemas, mida vajan. Kõik see, mis teeb mind õnnelikuks. See on niigi läinud piisavalt kaugele, seda on osade jaoks raske lõpetada. Peaksin ma võitlema selle eest või laskma sellel minna ? Otsustusvõime on nüüdseks läinud ning järgi on vaid miljon mõtet mu peas, mõtted, mis ajavad mind hulluks, mõtted, mis ei lase mul olla rahulikult. Mõtted, mille eest ei saa põgeneda.

All filled up with emptiness,

Mõtlen minevikule, kõigele seal. Mis meist saanud on ? Kõik oli ju nii hästi, me olime lahutamatud. Kuid nüüd, sa oled kadunud. Sina pole enam see, keda teadsin. Pole kindel mis asjaolu on sind muutnud, kuid sa pole see sama inimene. Oled muutumas selleks samas halliks massiks, keda ma olen alati vihanud. Olen pettunud selles kõiges. Endas, sinus. See ei pidanud nii minema. Samas, võib-olla ongi parem nii. Võimalik, et olid lihtsalt möödanik, kellest nüüdseks on saamas minu minevik. Minevik, mida meenutades tekib näole naeratus, sest see kõik oli kuid mõistus blokeerib seda mõtet, sest selle meenutamine teeb haiget. Kas või sellepärast, et seda enam ei ole. See on läbi, kõik, otsas. Ükskõik, kui kurb see ka poleks, oled sa muutumas kellekski teiseks, kellekski võõraks. Inimeseks, kelle olemasolu sa vanasti vihkasid, eirasid. Ma ei tea, öeldakse ju küll, et kõikidel inimestel meie minevikus on mingi tähtsus ning kes ei jõudnud tulevikku, siis seda põhjusega. Kuid millise põhjusega ? Millest see tingitud on ? Kas peabki olema nii, et mingil hetkel sulle tähtsad inimesed kaugenevad ning tulevad uued ? Kõik inimesed tulevad kunagi ringiga tagasi, vähemalt nii loodetakse, mõeldakse. Kuid ka see ka nii on ? Ma ei tea. Kas on võimalik, et nii juhtub, ma ei tea. Samas, kui sa tuleksid tagasi, sellisena, nagu sa muutunud oleks, ei sooviks ma seda. Kas või lihtsalt sellepärast, et sa ei ole enam sama. Sa pole enam keegi. Tean, et ühiskond ning ümbritsevad inimesed muudavad meid, kuid sa ei ole kunagi olnud väga selline, keda mõjutada oleks saanud. Nüüdseks on see tehtud, enam ei oma tähtsust, milline sa olid. Lihtsalt, tahtsin öelda, et see on.. Ma ei teagi, mis see on. Masendav on vaadata, kuidas inimesed muutuvad, eriti kui nad muutuvad halvemaks. Kahju, mis muud. 

Ainus põhjus miks keegi sind iial vihkaks on see, et ta tahab olla täpselt nagu sina.

Nii ongi.Hommikust ühesõnaga. Kell on 16. 09 ja ma olen nüüd vist täielikult ärganud. Silmad tegin kella kaks küll tegelikult lahti, kuid uni oli mul siiani. Minu nö hommik möödus pildite vaatamisega ja söömisega. Ilmselt pole mul laupäeval paremat teha. Tegelikult oleks vaja veel tähistada vaheaja lõppu ja teha veel miljon asja, aga asjaolu, et olen neli päeva peaaegu, et magamata, muudab selle raskeks. Peaksin lahti pakkima kõik asjad, ennast korda tegema, võtma küünelaki ära, pea ära pesema, välja minema, aga no tõesti, ei jõua. Õues on ka mõttetu ilm, pole midagi teha. Toas on hetkel vähemalt soe, vanemaid pole ja ma isegi ei kujuta ette, kus nad on, aga eriti ei huvita ka hetkel, ja power hit radio lõbustab mind piisavalt. Nagu ma eile juba ütlesin, et mulle ei ole ikka kohale jõudnud, kuhu terve vaheaeg kadus. Lihtsalt masendavalt palju on teha olnud ja otseselt ma ei puhanud kordagi. Kaks päeva ainult veel ja saab jälle sinna rutiini, je.
Reisist ma ei viitsi lähemalt rääkida, panin lingi, vaadake pilte. Ütleme nii, et tahaks tagasi ja see oli super, mis muud. Olen liiga väsinud vist, et kirjeldada seda kõike. Kunagi võib-olla..Ilmselt 4 magamata ööd annab tunda. Täna sain lõpuks kell 7 hommikul magama ka mindud, kuigi oli tahtmine edasi üleval isegi olla. Ja see tekst on nii seosetu ja igav, et ma parem lõpetan selle ära ja lähen teen midagi kasulikku, ehk magan. Rootsi uudiseid lugedes leidsin, et neljapäeval, kui meie linnas käisime, oli Stockholmi kesklinnas mingi moslem kedagi tulistanud ja põgenenud ning teda aeti helikopteritega taga, suht schill. Oleks tahtnud ka teda näha. Ei tegelt, ma jäin täiega raisiga rahule ja kõik on nii super.

xoxo

my heart is under arrest again,

Njäuuuu, tagasi masendavas Tallinnas. Reis oli kergelt öeldes super, va. mõned. Ühesõnaga, võib-olla, kui tuleb tahtmine räägin pikemalt, mis tegime, kuid hetkel on ainuke asi, mida vajan, uni. Olenemata, et magasin täna terve päeva maha. Varsti laen pildid ka ülesse, kes tahab, küsige linki vm. Võimalik, et panen selle siia üles ka. Homme mby Pärnu, pole veel kindel. Suhteliselt nõme on mõelda, et kaks päeva ehk siis tavaline nv ja jälle kooli. Ei oska öelda, kuhu see aeg kadus. Tegelikult olen enam kui rahul selle vaheajaga. Ühesõnaga, ma ei tea, kunagi kirjutan.

xoxo

Mwhaha.

Fuck, ma tahan magada. Esimene  mõte, kui silmad avasin. Nüüd teen kiiirelt korda, pesus ja jooksen linna, kiisule bussi peale vastu. Ja siis Rootsi ! :) Niiet 27-29 olen Rootsis :)

your nobody to me.

Just because you can't hear it, doesn't mean it's not there.

don't hurt me, you'll get hurt.

now go insane

Want you to make me feel like I'm the only girl in the world
Like I'm the only one that you'll ever love
Like I'm the only one who knows your heart
Only girl in the world
Like I'm the only one that's in command
Cuz I'm the only one who understands how to make you feel like a man
Want you to make me feel like I'm the only girl in the world

Want you to take me like a thief in the night
Hold me like a pillow, make me feel right
Baby I'll tell you all my secrets that I'm keepin', you can come inside
And when you enter, you ain't leavin', be my prisoner for the night

Hate what I've become

Väikeseid valgeid osakesi sajab miljoneid ja miljoneid alla taevast. Just nii, esimene lumi, mis maha jääb, Eestis. Tõsine talve tunne on ja tegelikult on alles oktoober. Kraade on -1 kuni -2 ja lumi on ilusti maas. Noh, tõesti, ta on selline, mis varsti ära sulab aga sellegi poolest on see niii mõnus. Täiega tahaks teha pilte kuskil aga samas ma pole kindel, kas ma viitsin. Klass on põlevkivimaal, maa-all mingisugustest kaevandustes ja aheraine mäe otsas. Sellise ilmaga soovin neile edu. Huvitav, kas neil on väga külm ? Isa on hästi nõme, karjus mu peale, et kui ma ei läinud sinna kaevandustesse, siis ei lähe õhtul välja ka. Cmon, esimene vaheaja päev ( minu jaoks tegelikult 3s) ja ta ei lase mind välja. A hui. Tõesti ei huvita hetkel, kas ta laseb v ei. Mul on plaanid tehtud ja lubatud, nii et eks hoidku mind kinni. Sõidan siis vanaema juurde kui talle ei sobi, et ma välja lähen. Seda ta keelata ei saa : )

Ühesõnaga, tuju on high ja nii mõnus on olla. Let the holiday begin. 

xoxo

You could never be replaced even though you know my heart is free

Mõne kiisukese tungival soovil kirjutan jällegi siia.

Minu vaheaeg algas tegelikult juba eile. Tänase päeva veetsin kodus magades. Kella 3ks läksin lõpuks tööle. Väsitav oli seista seal kontsadel aga õnneks oli mul sael lõbus. Nägin Liisat ja Miinat, sai nendega veits räägitud. Peale tööd sain msiga kokku. Käisime söömas ja läksime vesipiibukohvikusse. Tegime igast nalja, täiesti haige, kui palju meil jälle rääkida oli. Homme lähen sinna Kohtla-kuhugi.. klassiga, maa alla. No jesjou. Õhtul jõuame tagasi, siis on plaan saada Annuga kokku ja minna linna. Õhtul pidime saama võib-olla Tõnise ja ta sõpradega kokku. Üldiselt, super, et vaheaeg on ja ma üritan seda võimalikult ära kasutada. Pühapäevale lähme Annu ja Tõnise ja kellegiga klubisse, mõnsamõnsa. Kolmapäeval sõidan sõpradega kolmeks päevaks Rootsi, saab veits laevapeal ka lammutada.
Ja teiseks, ma nii igatsen sind. Hästi imelik on see, et täiesti lambist on kõik nii hästi ja kõik on super. Võikski jääda nii, oleks hea. Üldiselt hetkel tapab uni ja ma kavatsen põhjalikumalt ka siia kirjutada kunagi, kui ma veel elu olen peale vaheaega. Vaheajal vist aega pole, kuid kui ideid peaks tulema, siis kirjutan kindlasti. Tsauki seniks..

you're my ecstasy.

xoxo

i'd do anything for you.

Masendav. Mul pole mitte ühtegi teist sõna selle jaoks. Kool, trennid, üritused, sõbrad, suhted - kõik hakakb üle pea kasvama vaikselt. Ilmselt need hetkelised tunded tulevad kõigest sellest. Üleväsimus, liigselt töid, veerandi lõpp ja veel kolmsada muret. Ma ei tahaks küll vinguda ja jah, ma olen ise süüdi, et need tööd sitasti läksid aga ma tõesti ei jõua enam õppida. Ma ootan seda kuradi reedet, et ma lõpuks saaks nädal aega maha magada ja teha selle vaba ajaga midagi kasulikku, mitte ainult õppida. Teiseks, ma nii vihkan ennast, sest ma suudan mõne nõmeda sõnaga kõik perse keerata mõni niiii kalli inimesega. Jälle on mingi üks tunderohke õhtu, kus ma suudan kõikidele öelda midagi halba või siis vastupidi. Kuigi, tegelikult ma ei mõelnud seda üldse nii, ma ei tahtnud, et nii läheb. Lootsin tõesti rääkida kõik ausalt ära, vahet pole siis, mis ma vastuseks saan aga tänu mõnele kõrvalisele asjale on kõik jälle perses. Ei kujuta ette, kas ma peaks uuesti proovima või mida ma tegema üldse peaks ? Tänane õhtu on pigem möödunud mõtlemisele kui keskendunud õppimisele. Ma lihtsalt ei suuda preagu mitte millestki aru saada, matemaatika tundub nagu võõrkeel mulle. Ilmselt viimased vestlused ei mõjunud mulle üldse hästi, pigem laastavalt, kui üldse oli veel midagi, mida mu sees ära rikkuda. Nagu üks inimene täna imestas, et Tema mul ikka veel meeles on ja ma Teda ära pole unustanud. Ja jutt ei käi sellest samast inimesest, kellest vahepeal siin juttu on olnud.  Jutt käib aasta tagusest ning ka paari kuu tagusest ajast ning inimesest, kellega sai midagi korda saatetud. Ühesõnaga, mina suudan kõike taibata alles siis, kui kõik on ammu läinud juba. Iseenesest hästi nõme ning vastik on see kõik, aga lihtsalt, ma ei tea, nüüd kui ma aru saan kõigest, mida ma Tema vastu tunnen, oleks ju aus ära rääkida ? Või jätta lihtsalt enda teada ja loota, et saan edasi liikuda ja ka Tema on õnnelik ? Kuigi, teatud kahtlustega, mis Temal minu suhtes on ? Samas nii suur soov on teada, mida Tema tunneb. Lihtsalt, huvist tahaksin teada, olenemata vastusest. Ma ei tea, mida ma tegema pean ning ilmselt keegi ei oska mid aidata ka. Peaaegu keegi.. Ilmselt keegi ei mõista, kui just mitte tema ise, mida ma siia preagu kirjutan, kuid ma pigem kirjutangi viimasel ajal siia vaid endale, lihtsalt, et saaks kirjutada, nii et ärge vaadake imelikult, kui kõik see siin tundub segane.

 i miss you..

Tehke seda, mida te oma südames õigeks peate, sest arvustatakse teid ju niikuinii.

Ja tegelikult ju nii ongi. Üks kõik, mida keegi ette ei võtaks, jääb see kellegile ette. See on see nö. heaolu ühiskond, kus me elame. Ainuke, mida siin tunda saab, on viha ja vaen. Ma ei kirjuta hetkel seda siia üldse sellepärast, et keegi oleks midagi teinud või et mu tuju selline oleks. Lihtsalt, see on nii, kui aus olla. 




Late night, waiting by the phone
Tonight waiting for an answer
Heartbeat drumming double time
I need one more chance to be near you

Still here in this quiet room
Deep in delusion sending me over
Outside watch the world go by
Inside time stands still as I wonder


Hea laul, head sõnad. Tegelikult, seda laulu sai kuulatud igapäevaselt nii 7 kuud tagasi. Ilmselt meenutab see jällegi mõnda inimest kuid vahet pole. Taasavastasin selle laulu endajaoks ning see on siiani hea, soovitan ;) 
Täna olid keemia ning ajaloo järeltööd, homseks vene jutustamine, inka oma samamoodi, vene töö, geo järeltöö, mõistekaart, ühiskonna järeltöö ning matemaatika järeltöö. wish me luck..

I need one more chance to be near you.

xoxo

don't let go, 'cause later it may be too late.

Niiniiiniiniiinõme. Ma ei saa aru lihtsalt. Jälle mõistan ma pool aastat hiljem, et keegi tähendab mulle palju ja on igati kallis mulle. Totaalne ... Ma ei tea, tahaks vastu seina joosta, jobu olen. Ilmselt keegi ei saa aru, kellest ma räägin. Ja kui nüüd mõelda, siis oli neid kuid ka võib-olla, et vähem. Tõesti ei oska öelda täpselt. Ausalt öeldes ei jõua ma otsida ja arvutada ka preagu neid arve, aga nii on. Oli, on ja jääb südamesse ! Ja nii ongi..

This love that never lasts, love that fools so easily,

 is anger deep inside, its anger deep inside of me. Its empty

 words that ring, these empty words don’t mean a thing. 

xoxo