Thursday, December 31, 2009
sõnadest jääb väheks.
Sjäooo .
Jõudsin just koju. Hommikul ärgates helistas mulle ema ja ütles, et nad lähevad ära uus-aasta õhtul, niiet pmst homealone 3 päeva. Siis peale seda helistas mulle Marie ja küsis, et kas me saaks kokku. Siis sättisin ennast suhteliselt kiirelt valmis ja läksimegi õue. Käisime Kristiines korra, ma otsin endale teksasid ikkaveel. Siis käisime söömas ja nillisime niisama ringi. Tegin pilte, niiiilus ilm lihtsalt ;] . Siis mingi 7 ajal läks ta koju ja siis ma sain LM'ga kokku. Sõbrannale viisin digika tagasi, see jäi minukätte . Sain temalt oma jõulukingituse kätte, kaelakett. Räme ilus, ma ei tea, mulle meeldib. Lisan pildi ka.Kraapsu ja suur aitäh Sulle.Siis käsime linnas ringi ning suundusime Lidosse ja siis Rotermannis jällegi, ma ostin endale Stradivariusest neetidega laia erksinise vöö. Siis me käsisime mööda vanalinna veel ringi ja nii. Siis võiks tulla jube homne ja siis ülehomne ka, saaks oma vessu lõpuks kätte. Nüüd sai vist kõik tark jutt otsa, pakaa.
Jõudsin just koju. Hommikul ärgates helistas mulle ema ja ütles, et nad lähevad ära uus-aasta õhtul, niiet pmst homealone 3 päeva. Siis peale seda helistas mulle Marie ja küsis, et kas me saaks kokku. Siis sättisin ennast suhteliselt kiirelt valmis ja läksimegi õue. Käisime Kristiines korra, ma otsin endale teksasid ikkaveel. Siis käisime söömas ja nillisime niisama ringi. Tegin pilte, niiiilus ilm lihtsalt ;] . Siis mingi 7 ajal läks ta koju ja siis ma sain LM'ga kokku. Sõbrannale viisin digika tagasi, see jäi minukätte . Sain temalt oma jõulukingituse kätte, kaelakett. Räme ilus, ma ei tea, mulle meeldib. Lisan pildi ka.Kraapsu ja suur aitäh Sulle.Siis käsime linnas ringi ning suundusime Lidosse ja siis Rotermannis jällegi, ma ostin endale Stradivariusest neetidega laia erksinise vöö. Siis me käsisime mööda vanalinna veel ringi ja nii. Siis võiks tulla jube homne ja siis ülehomne ka, saaks oma vessu lõpuks kätte. Nüüd sai vist kõik tark jutt otsa, pakaa.
Tuesday, December 29, 2009
Beast and the Harlot.
Heiii :)
Täna on nii pontless päev. Mittemidagi pole lihtsalt teha, õõõeh. Suhteliselt enamuspäeva maganud, ärkasin mingi pool 3 ja siis tegin kavandeid uute kottide jaoks ja joonistasin. Mõtlesin, et peaks oma kampsuni valmis ka õmblema,aga hetkel ma ei viitsi. Lugesin just, et James Owen Sullivan on surnud :/ . Preagu lähen poodi korra, otsin omale peapaela ja siis on vaja teksasid ja tsärki. Sjäo .
Täna on nii pontless päev. Mittemidagi pole lihtsalt teha, õõõeh. Suhteliselt enamuspäeva maganud, ärkasin mingi pool 3 ja siis tegin kavandeid uute kottide jaoks ja joonistasin. Mõtlesin, et peaks oma kampsuni valmis ka õmblema,aga hetkel ma ei viitsi. Lugesin just, et James Owen Sullivan on surnud :/ . Preagu lähen poodi korra, otsin omale peapaela ja siis on vaja teksasid ja tsärki. Sjäo .lesbibandiidid.
Sunday, December 27, 2009
õõõeh .
Teere, ma lõpuks sain aega, et midagi siia ka kirjutada. Igatahes, mingid pühad ja pidin maal käima ja mõttetu ühesõnaga. Jõuluks sain ka mingit mõttetut crappi ( spongebob lina , D&G l'impératrice lõhnaõli, 1000.-, vesipiibu , ehteid, kiknekaarte jne ). Ja siis mingi käisin maal ja nägin Annekeni veel 24 ja siis täna magasin suht juba kodus, vahepeal käisin veel sõpradega väljas. Homme näen ka kahte sõpra ja siis mõtleb midagi välja. Hetkel on jälle mingi unetus, nagu eile kell, 8 hommikul magama. Jube tore tõesti . Praegu suht mõtetu olla, mingi nolife netis, yeah . Aga no paka, ma üritan magada : )
Thursday, December 24, 2009
Wishing on a star.
Istun kiigel ja kõigutan ennast edasi tagasi, pilk kaugustesse suunatud. Vaatan tuimalt
kuhugi kaugele, teadmata mida ma seal näen. Ma lihtsalt vaatan, pisarad voolamas,
iga pisar tõsiselt haiget tehes, kurbust väljendades. Sajab vihma kuid ma ei taha,
ma ei jõua tõusta siit kiigelt ja jalutada koju.
Alles nüüd ma saan aru. Alles nüüd ma mõistan. Kõik see aeg,millal ma üritasin olla
tugev, näha välja rõõmus. Ma üritasin põhimõttelist kohe teha nägu, et kõik on korras,
et sa ei vääri mind. Kõik uskusid seda, isegi mina jäin oma väljamõeldisi uskuma.
Ma isegi ei tea, kas see kõik oli šokk, kõik need kaks nädalat. Kas ma lihtsalt
ei mõistnud, mulle ei jõudnud lihtsalt kohale, mis juhtus ? Ma ei tea, ma olen nüüd
mõelnud, palju ja ma ei tea vastust. Siiski ma üritasin välja näidata ennast headest
külgedest ja olla õnnelik. See kõik õnnestus, kuni üks hetk lihtsalt läks mõte sulle
ning ma sain aru kui väga ma sind igatsen, su puudutusi, kallistusi, sinu pehmeid
huuli, ma igatsen kõiki asju sinus, ma tahaks sind enda kõrvale,ma lihtsalt ei oska
olla sinuta, ka peale kõike seda, mis sa tegid. Ma tõesti ei saa aru lihtsalt, miks see
nii on . See lihtsalt on ..
Järsku äratab mind mõtetest kaks kuju, kes jalutavad selles sügiseses õhtus käsikäes,
keset parki, aegajalt naerdes. Jooksete naerdes lehtedes, olete õnnelikud. Lähemale
tulles mõistan, et see oled sina. Uuega. See vaatepilt teeb liialt haiget. Üritan teist
mitte välja teha, tõusen ning liigun aeglaselt kodupoole olles omades mõtetes.
Ma pean sinust üle saama, ma pean. Ma ei tohi enam ennast magama nutta, ma ei
tohi olla kurb. Sa tegid haiget, sina loobusid. Ma pean sinust üle saama, ma pean.
Ma ei tohi olla nõrk, kurb ega midagi sellist. Ma pean hakkama naeratama,
elama edasi oma elu, olema õnnelik. Ma pean liikuma edasi.
Korrutan neid lauseid mõttes, ignoreerin ümbritsevat. Järksu kuulen kummivilinat,
seda kuidas keegi kauguses karjub mu nime, tunnen selles hääles ära sinu hääle,
selles hääles oli kuulda valu. Vaatan vasakule, näen pimestavad valgust, tunnen valu
ning pimedus..
kuhugi kaugele, teadmata mida ma seal näen. Ma lihtsalt vaatan, pisarad voolamas,
iga pisar tõsiselt haiget tehes, kurbust väljendades. Sajab vihma kuid ma ei taha,
ma ei jõua tõusta siit kiigelt ja jalutada koju.
Alles nüüd ma saan aru. Alles nüüd ma mõistan. Kõik see aeg,millal ma üritasin olla
tugev, näha välja rõõmus. Ma üritasin põhimõttelist kohe teha nägu, et kõik on korras,
et sa ei vääri mind. Kõik uskusid seda, isegi mina jäin oma väljamõeldisi uskuma.
Ma isegi ei tea, kas see kõik oli šokk, kõik need kaks nädalat. Kas ma lihtsalt
ei mõistnud, mulle ei jõudnud lihtsalt kohale, mis juhtus ? Ma ei tea, ma olen nüüd
mõelnud, palju ja ma ei tea vastust. Siiski ma üritasin välja näidata ennast headest
külgedest ja olla õnnelik. See kõik õnnestus, kuni üks hetk lihtsalt läks mõte sulle
ning ma sain aru kui väga ma sind igatsen, su puudutusi, kallistusi, sinu pehmeid
huuli, ma igatsen kõiki asju sinus, ma tahaks sind enda kõrvale,ma lihtsalt ei oska
olla sinuta, ka peale kõike seda, mis sa tegid. Ma tõesti ei saa aru lihtsalt, miks see
nii on . See lihtsalt on ..
Järsku äratab mind mõtetest kaks kuju, kes jalutavad selles sügiseses õhtus käsikäes,
keset parki, aegajalt naerdes. Jooksete naerdes lehtedes, olete õnnelikud. Lähemale
tulles mõistan, et see oled sina. Uuega. See vaatepilt teeb liialt haiget. Üritan teist
mitte välja teha, tõusen ning liigun aeglaselt kodupoole olles omades mõtetes.
Ma pean sinust üle saama, ma pean. Ma ei tohi enam ennast magama nutta, ma ei
tohi olla kurb. Sa tegid haiget, sina loobusid. Ma pean sinust üle saama, ma pean.
Ma ei tohi olla nõrk, kurb ega midagi sellist. Ma pean hakkama naeratama,
elama edasi oma elu, olema õnnelik. Ma pean liikuma edasi.
Korrutan neid lauseid mõttes, ignoreerin ümbritsevat. Järksu kuulen kummivilinat,
seda kuidas keegi kauguses karjub mu nime, tunnen selles hääles ära sinu hääle,
selles hääles oli kuulda valu. Vaatan vasakule, näen pimestavad valgust, tunnen valu
ning pimedus..
Wednesday, December 23, 2009
I do not agree-
Priv, jõudsin just koju. Kuni 4ni talusin oma vanavanemaid jne ja siis läksin õue, nüüd sain oma riide ka, mida mul vaja oli . Peale seda käisin Lasnas ja nüüd mõtlen homseid plaane, ma pean homme millalgi õde ka hoidma, maeitaha .
Tuesday, December 22, 2009
save me .
Ärkasin ülesse ja oooo , vanavanemad on siin . Ma vist tõesti kavatsen täna ka välja minna . Ma ei talu neid, siin istumist´ning mu õde on ka siiin . Teiseks teatas öösel mu sõber, õigemini suhtelist kallis inimene, et ta ei suhtle minuga enam kolm kuud, mingi suht lõbupärast vist . Ma tõesti ei tea, suht põnev . Teiseks tuli mu isa ka veel koju , ma tahaks ÜKSI olla . Arvatavasti lähen ma preagu voodisse, teki sisse ja magan tuimalt terve päeva maha, ma ei kavatse oma toast tõesti väljuda. Lähen otsin tegelt enne veel süüa ka , paka.
diatsetüülmorfiin.
Ma olen õnnelik . Üle pika aja tunnen ma lihtsalt endas sellist elu jõudu ,
rõõmu , ma ei oska seda kirjeldada. See on lihtsalt nii hea tunne . Ma naeran,
naeratan, super. Koguaeg oli mingi tunne, et ma ei saa sinust üle, ilma sinuta.
Kuid tänu mu sõpradele, ma tunnen ennast liialtki hästi. Võib olla on sellele
kaasa aidatanud ka uued tutvused, mul on koguaeg olnud lihtaslt meeletult tegevusi, pole sinule aega mõelda. Mind isegi ei huvita enam . Mul on nii
hea olla, ma isegi ei taha enam sulle mõelda . Ma mäletan neid esimesi päevi,
ma olin tohutult kurb, sisimas. Välimiselt ma lihtsalt naersin , üritasin teha
nägu, et mul on sinu nii pohhuj, et ma ei hooli sinust enam . Kõike
lihtsalt sellepärast, et ma ei tahtnud kaastunnet, ma tõesti ei soovinud seda.
Aga nüüd ongi nii, ma ei hooli sinust enam, sa ei huvita mind.
Mul on vahepeal ka mingi väga halbade tujudega nädalaid. Aga enamasti muudab keegi
need nii talutavaks ja ma lihtsalt naeran, pidevalt. Hetkel ka,
inimesed lihtsalt suudavad teatud lauseta või paari armsa sõnaga tekitada
sellise naeratuse näkku. Ma lihtsalt tahaks ringi hüpata ja teha
midagi tohutult imelikku . Muidugi on olemas ka inimene, kes on nii
südames ja tänu talle ma lihtsalt naeratan. Ta tuleb korra mõtetesse,
kas või sekundiks ning ma naeratan. Temaga rääkides ma lihtsalt
võiksingi jääda rääkima. On ainult tema ning tema. Ma ei tea, miks see
nii on, aga kõik ümbritsev lihtsalt kaob. Samuti mul on koguaeg
sellised energia ülejäägid ja rõõm, et ma tahaks koguaeg midagi
teha, kuskil käia kellegiga. Ma olen nii kuradi õnnelik !
Monday, December 21, 2009
luumiii.
Ärkasin mingi pooltundi tagasi, vaatasin aknast välja , LUMI . Ühest küljest ma vihkan jõule, aga paks lumi on sitaks mõnus. Nii lebo päev täna jälle, üksi kodus, mitte midagi pole teha, sõin hommikust. Homme ei tee veel midagi vist, aga millalgi tuleb osta riiet, ja jõulukinke paar tükki . Järgmien nv tuleb vägaväga hea, sõbrad tulevad Tallinna . Loodan et mingi normaalne ilm oleks ka . Eile sain teada,et mu sõbral on peas tsüst , jube . Ja siis nüüd mapean minema ostma veel tekstiilimarkereid. Lala.
Sunday, December 20, 2009
heihei
Ärkasin mõnusa peavaluga ja mega külm oli ka . Jeah. Vaatasin aknast välja, mõnusalt lund sajab . Täna lähen vist välja , ma ka ei tea veel . Siis pean rääkima pmst 3 nädalat isa ära, et ma saaks minna kodust ära, ta on kategooriliselt selle vastu, traa, ma vihkan teda. Nii närvi ajab lihtsalt. Ema lubab, ta saab vähemalt aru et mul vaheaeg, aga ei mu isa peab kohe kõik ära rikkuma. Sõin just hommikust ja mingi nüüd netis. Põnev. Homme kooli ma ikka veel ei lähe, oih . Ma ei viitsi lihtsalt, ja kurguvalu ja nohu on siiani . Tegelikult peaksin ma minema kooli, muusikas on kt , ja järelvastamine keemias, aga noh, eks ma pean neid järgi vastama siis uuel aastal .
Saturday, December 19, 2009
I'm losing sleep,
Oolala , ja mul ei ole jälle und. Suhteliselt põnev, mingi rääkisin vahepeal telefoniga ja vaatasin filmi ja nüüd võiks uni ka tulla aga no okei . Ühtegi tarka tegevust ei tule enam mõttesse, istun tulimalt lihtsalt ja igavlen suhteliselt. Kuigi inimesi nagu on kellega suhelda, aga nett on lõplikult üle visanud. Üritan veel millalgi magama jääda aga ma ie usu et see mingi enne kella 8t juhtub. Suhteliselt põnev. Tänaseks mingeid erilisi plaane polegi, päeval otsib midagi, homme Mariega välja ja tõmbleme niisama ringi, järgmine nädal sisustatud ka õnneks. Kurguvalu on ikka veel ja nohu ka väike aga suhteliselt pohhuj, pointless on kodus istuda .
külm on , peaks mainima.
Olalala , ma jõudsin hetkel koju . Ma olen täna niipalju naernud, ma ei mäleta millal ma viimati nii palju naersin. Algul läksin Nõmmele, siis me läksime Järvele, tegime kõrvaaugu ja siis mõtlesime, et oleks vaja süüa. Käisime mingi söömas ja nii ja peale seda suudnusime sillale, ja surnuaeda . Ja, sitaks põnev oli tõesti surnuaias ringi tõmmelda, aga no okei . Ekstaasis rongidest. Ma ei ole üldse normaalne, ma tean , aga ma ei tahagi . Ja siis läksime Marie juurde ja seal olime ka terve õhtu . Kuradi külm on õues. Ja nüüd kodus korra, vanemad kohe ära , siis mingid uued plaanid.
Subscribe to:
Posts (Atom)
