I can change, I can change, I can change. But who you want me to be ?

You never know how strong you are, until being strong is the only choice you have.

Esiteks, ma pean ära mainima, et mu on täna elu õnnelikeim päev ! Tegelikult, ma ei tea, kas õnnelikeim, kuid nii hea tujuga pole ma ammu koolis olnud. Sees kõik keerab ning olemine on õnnelik. Koolis oli haigelt lebo. Magasin esimese tunni sisse. Muidugi, milleks minna kooli, kui saab magada. Teine oli mata, mis pooleldi toimus kuid poole peal läksid 15 inimest keemia olümpiaadile. Sellele järgnes teine tund B ja C klassiga koos, kus me lihtsalt lahendasime mingeid ülesandeid. NING VENE KEEL JÄI ÄRA !!! Paras sulle, Karamkova. Siis oli kaks kehalist, kus sai teha plakatit, tantsida või ise muusika saatel segast panna ning süüa vahetpidamata. Mina muidugi tegin seda viimast. Ühendasime basskõlarid mu telefoniga ning tants võis alata. Funfunfun ! Õpetajat polnud ning keegi ei vaadanud, mida teeme, nii siis me lihtsalt ei teinudki midagi. Viimase tunnina oli füüsika, klassis, kus on arvutid, nii et võite ise arvata, kuidas meie tund möödus. Ning ma ei suuda varjata oma rõõmu homse kahe esimese tunnina ära jäävate matemaatikate ees ! Täitsa tore on vahest matemaatika õpetajalt kuulda, et temal on omad plaanid ning ta ei taha meiega tundi teha. Super, tal võiks igapäev sellised plaanid olla. Imestan, et ma nii rahul olen, arvestades minu seisu koolis, kuid nii kaua pole rõõmu saanud tunda koolis käimisest. Teeks veel mõne olümpiaadi äkki ?

Hetkel naudin juba mitmendat korda " Miski on lillat" ja " Novogodnyat "ning olemine on super. " No türa ma olen noor ja vihane, loomakaitsjad, mis me kisame, pandasid on nkn alles ainut kaheksa ja türa kõik on isased." Üritan L'ga arutada, kas ma olen geniaalne või SASSIS. Ilmselt mõni mõistab. Tsiteeriksin : "mõtle enne kui teed" meie versioon: tee, mis seal ikka mõelda."

Tegelikult mõistsin, kui loll ma olen, et kellegi järgi jooksen. Ja teate mis ? Kuradi hea tunne on ! Kõigest sellest lahti saada, mitte põdeda. Aah, rahulolu ning õnn. Ma ei kujuta ette, kaua mu õnnepäevad kestavad aga hetkel võtan ma neist kõik sest NII HEA ON ! Pole vaja mul kedagi, kes mind ei vaja, pole seda vaeva väärt. Jookske mul nüüd edasi järgi, ma loobun. Ning samas, kaua ma ikka ootan ? Tegelikult, kõik see, kuidas on see kõik välja kujunenud ning mis preagu toimub, on väga vale ning see lõppeb ilmselt väga halvasti kellegile. Ma ei tahaks kellegile haiget teha või pettumust valmistada, mida ma tegema pean ? Ma ei taha sellele üldse mõelda.

Lõbus on vaadata, et traktor, kes hoovi puhtaks lükkab, sõitis täiega laternapostile otsa, nii et see pooleli külili on. Ja see juht ei teinud midagi. Ei noh, milleks vaevata ennast. Nõme on vaadata, milline tegelikult see heaoluühiskond välja näeb ning kui pohhuistlikud on inimesed. Kõik on arvamusel, et nendega ei juhtu midagi ja kõik teised on süüdi. See on masendav. Lihtsalt mainisin, et te teaksite..

Preagu tahaks trenni minna ja tantsida mitte olla ikka veel kodus haige ning bioloogia kt'ks õppida. Eriti kurvaks teeb see, et Geit ilmselt ei kavatse ennast kooli vedada ja ma pean üksi bioloogia töö ära tegema, kuigi ma pole tunnis iseig olnudki. Help, anyone ? Aga samas, kindlasti istub mõni üksi, nii et koht on olemas kellegi kõrval ikkagi. Ning vene klubimuusika ja räpp lähevad mulle täiega peale preagu. Hull vaimustus. Muide, venelased sucks tegelikult. Seda ma mainisin ka lihtsalt selleks, et kõik teaksid. Ma pole rassistlik aga nemad on lihtsalt retarded. Ausalt, no offence, kui keegi ennast puudutatuna tunneb aga enamus neist on liiga heal arvamusel endast. Noh, tean ka mõnda vägaväga super inimest kuid vähesed on need, kellele mu respekt vahelduseks ära kulub. Õppige kõige pealt eesti keel selgeks. Kuid noh, milleks, varsti on ju vene keel Eesti teine ametlik riigi keel. Äkki okupeeriks üldse uuesti Eesti ära ? Teeme väikse Punaarmee ka. Masendav. Selle asemel, et neid siit riigist välja saata, peale seda kõike, mis nad korraldanud on, teeme muidugi nende elu kergeks ja õpime kõik vene keele selgeks ! Super otsused tehakse siin riigis ikka. Jah, ma ikka väidan, et ma olen õnnelik ja pole rassist.

Ideed on otsas, tahaks ringi hüpata. Ei, mul on kõik vaimselt korras. Vist.

.

But now the prom queen is crying, sitting outside of my door. See, you never know how everything could turn around.

Some words are easier said through a text.

Ja nii ongi.

Üks, kaks, kolm.. peaaegu neli päeva pole kirjutanud. Pole tõesti aega olnud, kahju.

Reedel masendava ilmaga Roccasse shoppama, piinarikkad tunnid tööl. Ööshopping. Jõudsin koju, ning veetsin isaga aega. Vaatasime akna peal, kuidas tikkkontsadega naised ei oska lumega välja sõita hoovist ning on kõik kinni. Rattad otse, vähem gaasi ütleks selle peale. Eriti lõbus on muidugi see, et inimene tagurdab tänavalambi all seisvale autole täiega küljepealt sisse. Ega teda ju näha polnud.. Ja siis ära sõita on ka tark tegu. Ning ilmselgelt oleme me isaga nii õelad, et kirjutame selle auto numbri üles ja mina viin selle auto omanikule, kes kutsus mendid välja. Ei, mina pole kuri ega paha ja mul pole naiste vastu midagi, ei. Hiljem nägin Ristot, kes tuli kuskil peolt koos mahla paki, coca ja mingi väga alaealise täis poisiga.
Laupäeval samuti hommikul vara töö. Jälle shoppamine. Kodu, arvuti, msn, veebikas. Kell 6.15 sain voodisse. Pool 9 pidin ärkama.



Täna. Avasin silmad telefoni helisemise peale. Tööandja. Valetasin, et kohe olen Virus. Oih. 10 minutiga uksest välja, isa tahtis ära viia. Uus kõne, töö jääb ära. Käisin siis issiga toidupoes, ehituspoes ja endale sõrmust otsimas. Ei leidnud. Miks sõrmused on kõik suuruses 18,5 v 19 ? Mul liiga väiksed käed vist. Isa otsustas, et võiks veits bemmivendasid ka kiusata ning iga valgusfoori taga nende eest ära sõita nelikveoga, samal ajal kui need üritavad gaasi põhja surudes otse teel püsida ( mis mõnel ei õnnestunud ) ning järgi jõuda. Eks see on see tagavedu.. :D  Nalja kui palju. Tegelt täiega fun oli käia isaga kahekesi ringi lollitamas, eriti arvestades seda, et tal hea tuju oli.

Haigus on vähenenud kuid ta vist keeldub täielikult ära minemast. Köha, nohu kuid homme PEAB kooli minema, ükskõik kui väga ma seda vihkaks ja ma ei oska hetkel seal midagi, pole hullu. Panin kirja kõik oma järeltööd ja hinded, avastasin, et pooleteiste nädalaga saan 12 järeltööd teha ning peale selle on igapäev lisaks veel üks töö, oh must love school. ma tõesti ei tea, mida ma tegema hakkan, mul on lihtaslt kõige sitemad hinded ever.

Vabandust Kangro, Mumma, Kanne, Karu ning kõik teised vägaväga toredad õpetajad, et ma nüüd oma väga kallist õppimiseks mõeldud aega veedan blogi kirjutades.

Aga mul on kõike muud nii palju teha, et ma kohe ei jõua õppimiseni. Juba viimased tund aega avan oma geograafia õpikut. Varsti äkki õnnestub ? Oleks hea.

Ning ma olen täiesti alla andnud. Ma olen kõige vajunud auku, kus on ainult üks pääsetee - üles tagasi ronida. Ma tahan, ma peaksin seda tegema aga kõige jaoks puudub põhjus, pole põhjust miks seda teha. Enam. Veel eile oli, ka täna  hommikul, kuid nüüd.. Ma lihtsalt taipan igapäevaga enam, kui mõttetu see kõik on. Kuidas ainut mina ennast sellega kahjustan. Ning see on kurb. Üritan ignoreerida seda, ma võtan viimased jõuvarud kokku ning ma üritan kuid kelle kuradi pärast ? Inimese, kes mind ei vääri. Kuid ma teen seda, ma ei tea miks, ma ei tea kaua, kuid ma teen. Ja ma tean, kui väga ma kannatan selle kõigega.

Palju.
Väga palju..

Kellele ma valetan ?

.

xoxo

Putsi need kahepalgelised inimesed, putsi kõik kahepalgelised sõbrad, putsi kõik need, kes arvavad, et nad teavad midagi meie elust, putsi kõik tagarääkijad, putsi kõik need, kes arvavad, et nemad on kõige paremad, putsi kõik need, kes on kinni kuskil minevikus ning teiste vigades, putsi kool, putsi see keemia, mida ma vihkan, milleks seda vaja ? Lihtsalt, putsi kõik.

Anneken ja mina otsustasime kõik putsi saata ! Olge õnnelikud and have a nice day !

Putsi.

Not all single are available and not all taken are in love.

Kas keegi teist teab seda tunnet, kui kõik on hästi kuid samas on tunne, et kõik on kuradi vale ning halb ? See on lihtsalt masendav, sest kui ma täna järgi mõtlesin, on mul meeletult hea elu kuid midagi on puudu ning ma ilmselt tean, kes see puudu on. Ning ühe asja puudumine võib terve selle hea halvaks pöörata ning jälle olen ma olukorras, kus ma ei oska midagi teha. Kõik võiks lihtsalt joosta õigetesse rööbastesse ning kõik oleksid õnnelikud, kuid ei, midagi peab alati selle ära rikkuma. Ma ei saa aru, miks inimesed on kinni minevikus või mõtlevad teiste vigadele ? Miks ei võiks uskuda, et inimene muutub, kui on piisav põhjus ? Aah, see kõik on lihtsalt tobe aga samas olen jällegi mina see, kes kannatab ning selgelt olen mina ise selles kõiges süüdi. Ma olen arg, ma kardan ja veel sada põhjust. Samas, ma võiks tal lihtsalt minna lasta ning lõpetada ära selle. Kuid.. mis mind peatab ? Miski lihtsalt hoiab kinni ning ei lase mul mitte midagi teha ja tänu sellele on kõik nii kuradi segane lihtsalt. Ma ei jõua enam mõelda kuid ma ei saa ka vabalt võtta, sest siis tuleb jälle kohe miski, mis keerab selle valeks. Ma lihtsalt ei tea, mida teha. Vahest on tahtmine kõik lõpule viia, teine kord tahtmine kõik ausalt ära rääkida kuid ma lihtsalt kardan ja see on nõme. Ja ma tean, et seda teksti on siia ennegi kirjutatud kuid ma ei saa üle ega ümber sellest. Ei oska lihtsalt midagi ette võtta. Aga ma kuulun talle ning sellessuhtes ei saa ma midagi muuta. Tundeid ei saa muuta, kahjuks. Vahest lihtsalt tahaks osata muuta enda tundeid ja olla piisavalt tugev, et langetada mõni kasulik otsus. Segaduses, teadmatuses, armunud. Võib-olla liiga palju.