Täna, kella järgi küll juba eile, on isadepäev, seega, head isadepäeva ! Hommikul ärkasin üles, tegin oma issile küpsiseid ja võileibu. Viisime õega talle kõik selle söögihunniku voodisse ja kaardid ka. Peale seda läksin tagasi magama, sest eelmine öö jõudsin alles poole 5st magama tänu Randole. Pole ammu vist nii haigelt naljakat õhtut olnud, et pisarad silmas oleks naernud. Siis ärkasin kella 14 ajal ning läksime perega välja sööma.
Peale seda tulin koju ja joonistasin. See, milline ma pärast süsiga joonistamist välja nägin, on jube. Ma olin nagu korstnapühkija. Olin peaaegu, et rahul oma pildi lõpptulemusega. Ja kell on juba 1. Ma peaksin ammu magama, aga tänu ühele ei jõudnud ma järjekordselt õigel ajal seda teha. Tegelikult olin juba voodis, silmad kinni ja naeratasin järjekordselt oma ette nagu idioot, aga mul lihtsalt ei olnud und. Või oli aga oli midagi, mis ei lasknud mul magama jääda, seega otsustasin, et tulen kirjutan veidi.
Viimased 2-3 päeva on möödunud nii erinevates tujudes. Ei oska isegi öelda, miks. Vaatamata kõikidele tülidele ja tujutsemistele olen ma tänaseks õhtuks nii-nii õnnelik. Ma tean miks, kuid ma pole kindel, kas see on õige. Pole isegi kindel, kas on põhjust nii õnnelik olla. Kuid ma tean, et hetkel olen ma rahul sellega. Ainus, mis mind vaevab, on see igatsus mu mõtetes. Tahtmine kellegi järgi.
No comments:
Post a Comment