Peale kolme päeva koolis on väsimus jälle võimust võtnud. Enam ei suuda hommikul ärgata, õhtul magama minna. Peale kooli on ainuke mõte koju magama saada. Tuju on täna juba halb tänu sellele õppimisele ja kõigele. Jube tore jes.
Täna matemaatika tunnis avastasime, või siis mina jõudsin selgusele, kui kahepalgeline mõni võib olla. Täiesti hämmastav. Kuidas on võimalik rääkida ühte, teha teist ? Rääkida mulle ühte, teisele teist ? No vot mulle ei jõua kohale. Ma lihtsalt ei saa aru, miks sellised inimesed olemas on. Mitte, et nad ei peaks olemas olema, aga miks nad just sellised on ja nii käituvad ? Milleks see kõik ? Selline käitumine tekitab teistes ainult kahtlust ja endale draamat. Aga no, ma ei hakka inimesele seda ütlema, las olla selline nagu tahab. Ei sekku teiste ellu, ma ei viitsi. Lihtsalt, nõme vaadata aga pole minu asi ilmselt.
Ja jälle on selline kokkuvajumise tunne. Käisin kuuma dušši all ja lihtsalt seisin seal, silmad kinni. Nii tuim ja tundetu tunne oli ja see dušš tekitas mõnusa une ning rahustas veits. Nüüd on mul jõhker uni ja ma pean hakkama õppima ühiskonda ja muusikat ja vene keelt. Perse see kool ausalt. Nüüd jälle hakkab vaikselt üle viskama. Tegelikult on seal ok olla, pole midagi selle vastu aga sinna minemine ja viimastes tundides istumine on selline unine ja uimane. Siis väga enam ei viitsi midagi teha. Aga jep, ma lähen ilmselt magama, ei suuda olla. Nighties.
No comments:
Post a Comment