Nii väga vihkanvihkanvihkan seda hetke, kui arvan, et kõik on super and then tuleb kellegi poolt mõni asi, mis paneb mind kõiges totaalselt kahtlema paneb. Ei mõista, pettunud :/

Palju õnne musi.

parim parimast.

Terekest jällegi. Nädalavahetus möödus päris okeilt. Musiga sai ka kuu täis laupäeval.
Reede-laupäev käis Annu mu juures. Ülepika aja saime naerda ja lõbutseda lihtsalt kahekesi. Nii väga igatsen neid aegu juba :/

Eile õhtul jäin korraks vaatama filmi, mis rääkis pinnapealsest mehest. Nagu nad kõik on suht, no offence. Anyway, sellega seoses meenusid mõned tüdrukud, kes väga palju kunagi tähendasid. Ma tean, see siia kirjutamine teeb mind samasuguseks pm, kuid selline käitumine pnaeb imestama, no tõesti. Siiani pole aru saanud, kuidas inimene saab sõpru ning tuttavaid valida nende 'laheduse' ja välimuse järgi. Enne ma veel sain aru, et tagarääkimine ja värgid aga see asi pani tõesti imestama, kuidas ta valib nii. No mis seal ikka, tema enda elu. Aga ma ise hakkasin mõtlema endast ja sellest milline ma olin. Ehk siis põhimõtteliselt sama, kunagi aastakesed tagasi. Imekspandav, kui loll ma ikka olin. Siiski ei mõista ma, miks ja kuidas ta nüüd järsku selline on ? Võib-olla on asi teatud vajaduses olla ise samasugune ja elada elu, nagu sarjades. Alateadvuses üritakse teha kõike, et olla samasugune. Et peab olema mingi positsioon kellestki kõrgemal, kuskil ühiskonna nö koorekihis. Ning üritada tekitada teistele alaväärsuskomplekse, sama aeg kui enamus sind vihkavad ? Tekitab nii palju küsimusi, milleks see kõik vajalik on. Nii paha on vaadata inimesi, keda sa kunagi tundsid, kellest oleksid võinud tulla kõige paremad inimesed üldse ning nüüd kuuluvad nad kuhugi halli massi, kuhugi, kus kõik peavad olema ühesugused. Vaatad neid, ja mõtled vahest, et kuidas on võimalik, et sellisest tüdrukust sai nii kuri ja õel inimene, täiesti tähtsusetu tegelikult ning ka sisutühi. Alati on võimalus, et kõik on mööduv. Mööduv faas, mis lihtsalt läheb mingi hetk, vanusega, kaob ära. Kuigi ka see lootus pole suur, kuid parem, kui mitte midagi, right ?


Kursor vilgub. 5, 10 minutit. Ei ühtegi lauset. Peas kummitab mingi mõte, mida ma tahtsin kirjutada, kuid ma ei tea. Ju polnud nii tähtis siis.
Ja täiesti hämmastav, ma ei tea jälle, mida arvata. Kõik tundub imelik lihtsalt. Ükshetk on kõik hea, teine mitte. Ma ei kujuta ette, mis muutused need toimuvad aga head need ei ole. Kõige selle juures ajab mind närvi mõne lollid vihjed ja mõned muud inimesed. Ei meeldi mulle nii.

I want your time and your full attention

I wanna to talk to you and not to mention

Good love that you give to me

I think about it constantly

No I won't apologize

For feeling like I do

It's just the simple facts of life

I'm crazy over you

I'm a selfish girl when it comes to you

Every minute of the day

I'm addicted to what your giving me

Boy, it's killing me

When it comes to love I'm not trying share

You might think I'm greedy

But I just don't care

I need you in my world 'cause I'm a selfish girl

Boy, you got me trippin'

I didn't know what I was missing

This is crazy

So amazing

I don't mean to be demanding

But I hope you're understanding

I'm not playing boy

I'm just saying boy

Inimeses võib peituda paljutki, mida silmaga ei märka.

" Ma ei oska midagi öelda. Ma pole sind kunagi sellisena näinud. Sa oled alati selline.. rõõmus ja õnnelik. Ja nüüd õnnetu ? Ma ei tea. Ma ei oska ju lohutada.."

Imelik on kuulda selliseid lauseid oma tuttava käest. Olen nii palju kuulnud enda kohta sõna bitch vm. Lihtsalt sellepärast, et ma ei meeldi. Või siis et ma ei näita välja eriti midagi. Naljakas kui mõni inimene, kes teab mind vähe, kellegi teise kaudu, hakkab rääkima minu kohta midagi sellist, mida isegi mina ei tea enda kohta. Alati, kui ma ennast kellelegi avan ning lasen ennast tundma õppida inimesel, ning siis kuulen lauset, et " sa pole üldse selline ju, sa tundud selline karm tüdruk". Ma ei oska kuidagi tegelt suhtuda sellesse. Enda arvates ma pole üldse seda, aga kui järele mõelda, siis seltskonnas ja väljas ma tavaliselt ainult naerangi. Ei imesta, et siis muud arvatakse minust. 

Ma isegi ei tea, miks ma seda siia kirjutan, aga noh, kuhugi oli vaja see kirja panna. 

Tegelikult on plaan blogi panna kinni või siis privaatseks teha, sest ma ei taha, et osad loevad asju, mida nad teadma ei pea. Ja suurena lähen mina aafrikasse lapsi toitma :) 

"Kui minu tunded sinu vastu oleks üksteise peale asetatud, siis näeks see praegu välja nagu pilvelõhkuja ning iga korrus, mis seal on, sümboliseerib põhjust, miks ma sind vajan, miks ma sind armastan. See pilvelõhkuja oleks kõrgel pilvepiiril, tal oleks korralik vundament ning korruseid vahelt enam võtta ei saaks, sinna saaks neid ainult peale ehitada. "


nii hea oled musi :')

She is smiling like heaven's down on earth.

Hola. Pole kaua kirjutanud ning kaua-kaua kirjutanud midagi tarka. Vabandused sellepärast, muide. Tõesti, aega on kooli, kuhu ma väga tihti ei satu, trenni, veidi õppimise ning musiiii kõrvalt. Mitu päeva olen mõelnud sellepeale, et tuleks ja kirjutaks kuid kunagi tuleb midagi ette ning ma lihtsalt ei jõua.

Alustuseks soovin teile siis meie armsa demokraatliku vabariigi 93ndat aastapäeva ! Kuskilt raadiost jäi eile ette, kuidas mingi mees rääkis, et 24nda puhul tuleb ennast korralikult täis juua ja loota, et Venemaa kunagi tagasi ei tule. Tore plaan mõnel.

Korraks kadus terve tekst ja postitus ära, no tore. Mu klaviatuuril võiks backspace mitte eksisteerida, sest ma kogu aeg lähen vastu sinna. Päris tüütu.

Kuidas teil kõgil läheb ? Nii kurb, kui see ka pole, olen ma täielikult oma sõpradest eraldunud ning ka mõni on ise eemaldunud. Jube kurb on ilma teieta ja ma tahaks ausalt kõiki näha millalgi, nii et palun võtke ühendust kohe kui teil aega on. Nagu täna tuli Marie rääkima, et ta nägi mind unes ning nüüd tuleb ruttu-ruttu kokku saada. Tulebki. Ja väga tahaks mingi photoshuudi teha kellegagi, nii et kes huvi tunneb, võiks teada anda :) Te teate´, kust mind kätte saada.
Kurbus on vaikselt üle võtmas mu meelt, sest mul on oma vaba aja jaoks täielik puudus. Selles on musi süüdi tegelt, aga samas ma nii naudin temaga olemast ja pole paremat asja üldse. Kahe otsaga asi see, raske mis ?

Tegelikult on nii raske tulla kirjutama, kui peas ei ole ühtegi mõtet, mitte midagi, täielik tühjus. See peale sunnitud kirjutamine ning tekst ei kuku mul väga välja. Ega tegelt polegi midagi kirjutada siia, olge kõik tublid, love u all ! xoxo

                                                                       hot või

excuse me while I kiss the sky.

Tegelikult on selline lugu, et mul on homme sünnipäev. Täpsemalt 3.22. Ausalt öeldes ei ole mingit tunnet. Väiksemana ma veel ootasin seda aga nüüd on see lihtsalt päev, kus üks mõttetu number tõuseb. Noh, vähemalt saab kinki. Midagigi kasu. Homse päeva ainuke hea asi on see, et ma saan oma musiga olla ilmselt ja palju süüa-juua on kodus ka :)
Eile sain hea uudise ka, tänu tuludeklaratsioonile saan 128 euri raha tagasi. Saabki minna shoppama. Nii palju on veel asju vaja, olenemata sellest, et kaks suurt kappi on riideid täis ja sahtlid ajavad üle vaikselt mu pluusidest aga ikkagi pole mul midagi selga panna, enda arvates vähemalt.
Mul on jälle ülemeelik tuju ning üldse kirjutamiseks vajalik tuju. Eks ma üritan millalgi midagi väga mõelda ja kirjutada pikemalt ka siia. xoxo

aga mu musi on parim südasüdasüda

ja ükspäev tunduda võib nii, et sul lihtsalt pole enam sõnu mida öelda. ei ole lauseid, millel oleks võlu,

Tuim, tühi - olengi seda tunnet veidi igatsenud juba. Kõlas veidi jah, no misiganes. Igaljuhul, it's back. Oleks nii palju öelda, palju on mõtteid, mida tahaksin kirja panna aga ma ei leia põhjust. Imelik ongi see, et ma pole ilmselt kunagi nii tundnud ja nüüd, kui, siis jah.. Never mind. Ei, ma ei hakka siin halama, pole mõtet. Ainult, mille kuradi pärast lõhkuda kõik ilus ? Mille nimel ? Ilmselt olen endale pikemat aega tunnistanud, et kõik oli korras, ja seega ka valetanud endale, ju siis kellelgi teisel polnud kõik korras. Tahaksin karjuda, nii palju on asju, mida tahaksin, aga pole jõudu, ei suuda. Selline kena mälukaotust tahtev tunne on, kõik on hea, kõik on halb.

ma tean, et sa loed seda.

if everything goes wrong
if it's one more endless night
you know there always tomorrow

so now that your whole world
has gone up into flames
this night is still never ending
do you think you're still safe?
seems everything went wrong
we were discovered
but this time there's no tomorrow

And now you want somebody 
To cure the lonely nights 
You wish you had somebody 
That could come and make it right 

Sometimes I just don't understand.

Ja ikka ma ei jõua kirjutada ning pean oma lubadust murdma. Pean mata tööks õppima.

Ja kõik on ikka segane. Nii palju on nüüd lõpuks mõtteid ja ilmselt tänasest ööst tuleb võtta aega ja kirjutada. 

vist ei saa seda loota jep ?

stay.

Aga mul on kõige parem musi ja ma olen kõige õnnelikum ja kõik on niiiii perfect. Ma tõesti loodan, et ma sellega nüüd midagi ära ei sõnunud, sest kõik võiks forever niimoodi olla ! :)

kõik on ainult aja küsimus. kahjuks.


You don't listen to her
You don't care how it hurts
Until you lose the one you wanted
'Cause you're taking her for granted
And everything you had got destroyed
But you're just a boy

Honey bees are a prime example of karma; once they sting someone, they die.

Pole pikalt kirjutanud, suured vabandused selle pärast. Kahjuks või õnneks ei jätku mul ka täna aega selleks. Aga mul ei ole isegi mõtet, ainsatki, mida kirja panna. Alati tulevad need mul kuskil kaugel internetist ja selleks ajaks kui ma koju jõuan, on need minema jooksnud. Ma luban, enne esmaspäeva kirjutan, kindlalt. xoxo

nunnukad mul

As I drown in my regrets, I can’t take back the words I never said.

" Selles võid kindel olla, et ta teeb nägu nagu poleks mitte midagi olnudki. Tore on vahest rääkida kellegiga, kes saab aru, kui nõmedalt ta võib käituda. Loodaks. Pole tänu väärt. "


Üks päev küsis minult tuttav, et kas tõesti ta räägibki kõigile erinevalt ja teeb head nägu. Ma nii tahsin öelda, et pole nii. Et see tüdruk, keda teadsin end tundvat, ei ole selline. Kuid ma sain aru, et tegelikult ju nii ongi.

Päevad on täis vastasikuseid tundeid, tuju on hommikul üks, õhtul teine. Kõige hullem on see, et ma isegi ei tea, mis on selle kõige põhjuseks. Või siiski ? Ma ei tahaks öelda, et ma olen segaduses. Ei, kuid miski on, mis häirib ja arvatavasti ma tean ka, mis see on.  Millegi pärast preagu on nii ja ma ei tea enam, kuhu ma liikuma peaks. Totaalne tühjus on peas, sest niipea, kui ma midagi mõtlen, on asjad ülekäte. Asi on minus ja ma tean kuradi hästi seda ise ka, kuid samas ei oska ma midagi ette võtta või muuta, et asjad kas või tunduksid ilusamad. Ei saa nii jätkuda see kõik enam. Mis mul viga on ? Ma iga päev küsin seda endalt, aga vastust ma ise ei oska anda. Endal on sisemuses nii vale tunne, kõik on hea ja samas halb. Mul on tunne nagu minu sees elaksid kaks inimest, kellest üks ärkab hommikul, kes on õnnelik, heatahtlik ning sooviga olla parim kuid päeva keskel ta asendub kellegi teisega, kellegiga, kellel on vaja kõik rikkuda. Ma kardan, kardan kaotada seda kõike, mis mul on, seda rikkuda ning lõhkuda. Kõik, mille nimel viimased kuud vaeva olen näinud, ma ei taha seda kaotada kuid seda hoida on nii raske. Kuradi raske.

Teiseks, mitu päeva olen kogunud enda viimaseid mõtteid peas kokku, minevikku ning kõike seda ja ikka mulle ei jõua teatud inimeste mõtlemisvõime kohale. Kuradi kahepalgelised inimesed. Kõige parem on see, et ükskõik kui palju head ma olen üritaud teha, saan ma sinult ikka ainult sitta tagasi. Ükski heategu ei jää karistuseta, right ? Teate, kui naljakas on lugeda kellegi tekste, kellestki teisest, kui sitasti tema kellestki arvab. Ja järksu mõista, et see inimene on kogu aeg olnud või muutunud selliseks, nagu tema teistest räägib. Pole sõnu selle kohta. Nõmedalt käitumisest rääkides, võiks mõelda ise oma tegude üle ja selle üle, et kahepalgelisus ja mitmele inimesele pugemine ei tule kasuks. Sest nüüd on mitumitu inimest, kes väga sitasti arvavad. Aga eks tagajärgedele ei mõelda enne. Mind lihtsalt hämmastab, kuidas suudab üks inimene rääkida nii ausalt silmast silma ühte ja teine hetk teisele kõike seda ette kanda. Ja kolmandaga nõustuda asjades, mida tema ise mulle ette kandis kiirelt. Mul on nii kuradi palju öelda, oleks väga palju öelda kuid mõistsin, et see on lootusetu. See on mõttetu. Inimene ei muutu kellegi teise arvamuse peale. Muutub siis, kui on tahe. Ja nõrkadel see kahjuks puudub.

fantaasiatega sinust kiusan end.

sest, et ma armastan oma musi kõigekõigerohkem !

I ignore texts. I let the phone ring. It's nothing personal, but people need to realize that sometimes I just don't want to talk.

Viimased päevad olen jälle endasse tõmbunud vaikselt, ignoreerin kõike ümbritsevat. Enda jaoks vajan mõtlemisruumi ning aega.

Mõelda vaid, kui õnnelik ma olin alles, kõik kadunud. Ei virise, mulle meeldib enda aeg kuid mind paneb imestama minu enda käitumine.

Isegi kellegiga rääkimise tuju pole. Vastan nii tuimalt, kuigi noh, eilne öö möödus veidi lõbusamal aga jah, ignoring the reality.

Hämmastav, kui palju ühes inimeses peituda võib.

Peale kolme päeva koolis on väsimus jälle võimust võtnud. Enam ei suuda hommikul ärgata, õhtul magama minna. Peale kooli on ainuke mõte koju magama saada. Tuju on täna juba halb tänu sellele õppimisele ja kõigele. Jube tore jes.

Täna matemaatika tunnis avastasime, või siis mina jõudsin selgusele, kui kahepalgeline mõni võib olla. Täiesti hämmastav. Kuidas on võimalik rääkida ühte, teha teist ? Rääkida mulle ühte, teisele teist ? No vot mulle ei jõua kohale. Ma lihtsalt ei saa aru, miks sellised inimesed olemas on. Mitte, et nad ei peaks olemas olema, aga miks nad just sellised on ja nii käituvad ? Milleks see kõik ? Selline käitumine tekitab teistes ainult kahtlust ja endale draamat. Aga no, ma ei hakka inimesele seda ütlema, las olla selline nagu tahab. Ei sekku teiste ellu, ma ei viitsi. Lihtsalt, nõme vaadata aga pole minu asi ilmselt.

Ja jälle on selline kokkuvajumise tunne. Käisin kuuma dušši all ja lihtsalt seisin seal, silmad kinni. Nii tuim ja tundetu tunne oli ja see dušš tekitas mõnusa une ning rahustas veits. Nüüd on mul jõhker uni ja ma pean hakkama õppima ühiskonda ja muusikat ja vene keelt. Perse see kool ausalt. Nüüd jälle hakkab vaikselt üle viskama. Tegelikult on seal ok olla, pole midagi selle vastu aga sinna minemine ja viimastes tundides istumine on selline unine ja uimane. Siis väga enam ei viitsi midagi teha. Aga jep, ma lähen ilmselt magama, ei suuda olla. Nighties.

'''

haters, they can't harm me 'cause I'm floating sky high.

Tsjäu musuud. Aga kellel on jälle maailma parim tuju ? Eks ikka minul !

Tänane päev on lihtsalt megalõbus olnud ja ma hakkan järjest rohkem oma klassi plixe armastama. Kõhulihased on reaalselt valusad naermisest ja kõigest. Koolis oli haigelt lebo päev, mis algas küll mataga, aga no seal me ei teinud midagi. Muusikas me istusime lihtsalt ja rääkisime ja tegime kõike peale õppimise. Meie laud oli shampust, torti, kaarte ja kommi ( ja pabereid ) täis, tänu Laurale. PALJU PALJU ÕNNE VEELKORD :) Inglise keel möödus täpselt samamoodi. Tegime paberist lennukeid ja südamekaardi, millele me joonistasime roosasid südameid meeletult. Meie nö õpetaja tuli tunni ajal meie juurde : " Te teete pilte siin jah ? Ah, te joote shampust, saan aru. Ärge minust siis tehte pilti." Lähen selle õpetajaga inka eksamit tegema, why not. Peale tunde läksime plixidega sööma mäkki, ma olen peaaegu, et surnud sellest toidust. Täna ei viitsi enam midagi teha, kui lihtsalt magada terve õhtu. Homseks nkn midagi õppida väga pole, nii et saab ilusti magada. Olge lõbusad ja ma üritan kunagi midagi tarka ka kirjutada siia vist.

me loves u all. (: