When we forgive and smile to those who have hurt us, we ensure ourselves that we're better than them.

no mida ma teeen. ja ma olen lihtsalt nii loll, fuck. 

An easy life doesn’t teach us anything. In the end it’s the learning that matters: what we’ve learned and how we’ve grown.

Nii palju aega on mööda viimasest õigest kirjutamisest. Peaksin vist vabandama. Ühesõnaga, mul on kooliga ja kevadega nii palju tegemist, et blogi kirjutamiseks ei jätku aega. Pea on ka tühi ja siis polegi siia midagi kirja panna. Mainiksin ära, et viimane nädal on nii segane olnud, et ma ei oska mitte midagi arvata. Teadmatus sucks balls. Ma nii väga loodan, et kõik lõppeb kuidagi hästi ja vsjo. Kõik oleksid rahul ilmselt, kõik peale minu.

awaw :)

ah kui nunnu :')

You made me who I am, from the words you said.

No fuck, ma vihkan pettumist. Kõige nõmedam tunne maailmas ilmselt on see, kui inimene, keda sa arvad ennast tundvat, valmistab pettumust. Keegi, kellelt ootasid sama käitumist, nagu paar aastat tagasi. Keegi, kes käitub nüüd risti vastupidi ning suudab oma tegude ja sõnaega valmistada nii palju pettumust, et tekitad endale mõttesse küsimuse, kas see on see sama inimene ? Lahe ju, kui räägitakse nädal aega tagasi ühte ja nii kindlalt väidetakse seda ning nädal hiljem ikka tehakse teistmoodi. Ma ei taha halba rääkida, kuid ise oled süüdi ning ma olen ausalt pettunud Sinus. Ja mul on nii kahju, sest ma arvasin, et inimene on parem kui ta tegelikult on. Ilmselgelt, kõige parem vältida pettumust, on oodata mitte kelleltki mitte midagi. Trust no man.

Never be sure about tomorrow.

Kuna tänase päeva võtsin vabaks, homme katsed ja kool väsitanud juba piisavalt, siis mõtlesin eile muffineid teha. Pildid pole just kõige paremad, üritage ise söögi tegmise ajal pilti ka veel teha, ja muffinid olid nii head ja ma siiamaani olen suremas, sest me sõime empsuga peaaegu kõik korraga ära. :)

Ja noh, see kana oli ka nii maistev, et ma panin juba selle pildi ka siis.

“You can’t keep messing up someone else’s feelings just because you're unsure of yours.”


so true.

ja kui võrrelda päikest kuuga, on ka kuul päris tore.

Lõpuks on jõudnud minuni ka see aeg, kus ma tahan ning igatsen suve. Mina, kes tegelikult armastab iga aastaaega, sest need kõik on nii ilusad. Nüüd järsku ja kohe tuli igatsus suve, vabaduse ning kõigi lolluste järgi. Selline segaduse tunne, erevus, kõike tahaks kohe teha. Eks kevad on minusse omajagu energiat süstinud ja ma nüüd elan seda kõikide peal väljas, kas siis hästi või halvasti. Seda kõike tänu unenägudele, mis järjest tihedamaks muutuvad päevast päeva, ilmselt suve ligidamale tulekuga ? Need viimase nelja aasta kõige paremad, naljakamad ning armsamad ja tobedamad hetked meenuvad igas öös. Tahaks nii väga ära, tahaks suve, tahaks Hiiumaad, tahaks neid inimesi. 

Masendav, kuidas alles esimene koolinädal on läbi saanud ning minul on tunne, nagu see oleks terve igaviku kestnud. Kõik asjad käivad mulle närvidele, ma ei taha mitte kedagi näha ja ma tahan nii väga olla ainult vaba ja õnnelik. Tahan tagasi seda kevadet, kus ühe blondiiniga, kellega on koos naerdud ja nutetud, tülitsetud ja kõike muud tehtud, ( ja sellegipoolest on ta mu üks kõigeparematest ), sai tehtud nii palju lollusi. Kusjuures, iga aasta aina hullemaid. Ma nii tahan seda kevadist vanalinna, neid soojasid öid vanalinnas, päevitamist Vabakal ning istumisi ja pikki jutte Pirital. See kõik on nii hea olnud ja ma vajan seda so bad. 

And a heart don’t forget something like that
Like an old photograph
Time can make a feeling fade
But the memory of love
Never fades away.

At the same moment. Over and over again.