Nii, tere. Kuna ainuke öö, kui peaks magama, mul und ei ole, siis otsustasin, et võtan kätte ja kirjutan siia. Kuna täna on esimene september, mille puhul soovin edu kõikidele, mõtlesin, et hakkan siia kirjutama peaaegu igapäevaselt. Kas või paar sõna päevas kirjeldamaks seda kõike. Ausalt on päris harjumatu üle pika aja midagi veidi asjalikumat kirjutada aga ma üritan hakkama saada. Homne päev tuleb päris kiire ilmselt ja hommikusest äratusest ma ei taha mõeldagi veel. Pean minema väikese õe aktusele, tibu läheb esimesse :3, siis suutma ennast teha vähemalt esimeseks päevaks kenaks uutele koolikaaslastele ning veel kooli ka jõudma. Ja kõige paremaks teeb selle päeva muidugi see, et vihma sajab. Tõotab ikka tõsiselt super tulla jea.. See on vist üks aasta, üle väga pika aja, kui ma natukene isegi ootan kooli minemist. Uued inimesed, uued õpetajad, uus kool, see tundub põnev. Aga seda ilmselt paariks nädalaks ainult. Loodan, et see kool on parem, kergem ja inimesed ka veits sõbralikumad. Ja kõik võiks paremuse poole minna, ei taluks enam 3 aastat sellistes tingimustes, nagu vanasti oli. Tegelikult pole ilmselt asi üldse nii hull, kuid peale kolme kuud puhkust ja vabadust, ei tekita isegi uude kooli minek mingit head emotsiooni. Loodan parimat.
Ning mis veel põnevat ? Kohe, kui tuleb sügis või suvi hakkab lõppema, peab hakkama minul ka mingi jama. Lihtsalt, ma tean kui väga ma tahaks seda ja siis ma ei tahaks ning nende kahe vahel kõikumine, see dilemma, hakkab mind segadusse ajama. Kõige halvem on aga see, et see inimene on nii hea, paremgi veel ja ma ei tea, mida teha. Mida tema mõtleb, mis üldse saama peaks. Kas üldse võiks saada midagi ? Teadmatus ajab hulluks.
P.
No comments:
Post a Comment