" Ee, kuidas sa olid siis kui sa olid minuga, nagu filmis, sa vaatasid mulle otsa selle pilguga, mis pani mind leppima sellega, et sinus on vead aga nendest saab lahti kui väga tahta, ja sa oled värske, sa armastad puhtalt, sa ei võltsi
kui sa ütled, et sa tuled minuga välja, siis sa tuledki, kui sa annad lubaduse sa täidad selle, sa oskad sõnateta öelda, et ma olen keegi siin maailmas, sa annad tähenduse.
See on üks osa sellest, mida ma ootan nüüd tüdrukutelt, aga mitte keegi ei ole suutnud seda teha, selle pärast on mul sinu nägu ja sinu naeratus kogu aeg meeles kui ma mingit head lugu kuulan või millestki heast mõtlen, need sinu head omadused, mida oli küll vähe, samas piisavalt palju et mind rõõmsaks teha.
Su pilk oli täpselt selline, et sa vaatad otsa, tuul puhub su juukseid, sind ei huvita mitte miski muu, sa vaatad nagu minu sisse, su naeratus, sa teadsid, millal on õige hetk teha õige liigutus. Ja ma jätsin sinust meelde ainult head omadused, kaitsen neid teiste eest öeldes et mind ei huvita mida sa teed või kes sa oled. Et mulle ei lähe korda, mingis mõttes ei lähegi, see, mis mind ei huvita see ei lähe. "
Pole mõtet ilmselt lisada ühtegi iseenda mõtet või lauset. Lihtsalt, aitäh.
Väga suva, mida keegi teine arvab sellest.
No comments:
Post a Comment