proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist.

Olen valmis õppima kui õpetad mind elama. Kui tahad võid mind endale sa võtta päriseks.

little liar.

Tõde, mis see on ?
Valetades endale, päevast päeva. Võib-olla on see meeletult vale tegu, võib-olla see jõudis alles kohale. Kuid teen seda ning see pole õige. See ei tundu õige ning nii ei saa. Ma ei taha seda endale küll tunnistada, ma üritan ennast veenda, muuta seda arvamust enda elu suhtes, selle kõige suhtes. Võimalik, et ma üritan lihtsalt selgeks teha nii, et see kõik on läbi, seda ei saa muuda kuid mingi osa minu sees ei taha sellega leppida. Lihtsalt, ma ei taha tunnistada tõde, karmi reaalsust, mis viimasel ajal mind peaaegu, et igalool taga on ajanud. See ajab vaikselt mind hulluks, see hakkab aina enam mulle kohale jõudma, ma ei taha seda enam. Ma ei taha tunda seda igatsust, mingit tühjust, puuduvat tükikest enda sees. Ma tahan seda täita, täita millegi heaga, täita kellegagi. Aga kuidas see võimalik oleks, kui ma ei suuda leppida hetkel toimuvaga, reaalsusega ?
Mingil hetkel lihtsalt hakkab see kõik kohale jõudma ning kõik ümbritsev hakkab tükk haaval kaotama tähtsust, pöörad oma elule tähelepanu rohkem, ning mõnigi meist peab tunnistama endale, et tema elu on vale. Tema elus ei ole kõik korras ning tuleb muuta seda kõike. Tuleb tunnistada, milline on sinu elu, sinu reaalsus. Tuleb tunnistada tõde.


Tegelikult, ma ei saa oma raamatut läbi homseks, ma pole kodutöid teinud ja kõik on üldiselt hästi, jeah !

Vodka & Ice

today is life, tomorrow never comes

usu mind sa, olid ainuke, keda tahtsin, hoida endale..

..kõigest loobund olen nüüdseks ma, sind ei taha, pole väärt mind sa.

Ja võib-olla nii ongi.


Maniküür - tehtud, pediküür, samuti. Pea pestud, kõik hästi. Tegelikult tahaksin normaalne välja näha homme, sest eelmiste aastate kooli pildistamised on alati olnud väga kohutavad, tahaks kordki normaalne seal piltidel välja näha, kuid vaevalt. Ma ei tea siiani, kas asi on minus või fotograafis. Loodame, et viimast.
Täna oli plaan minna linnast mby natuke välja ja pildistada ka siis, tegin kõik hommikul korda, panin akud laadima ja siis läks ilm ka ilusaks ja ohoo, nüüd on veel sitem ilm kui hommikul. Ma ei saa mitte kunagi aru, mis plaane ma peaks tegema, see ilm ajab kõik perse no. Ma ei tea isegi, mida ma selga peaks panema. Tueb tervet garderoobi vist kaasas kandma hakata. Loomulikult oleks see kahtlane, aga no muud ei jää vist üle ?
Ega hommikust saadik pole eriti midagi muutunud, istun ikka mõnusalt oma toas, muusika üle toa. mmm, lovelovelove. Ma nüüd ei teagi, äkki peaks minema ikkagi pildistama, saab ka vihmase ilmaga ülimalt ilusaid pilte ? Oh, otsustusvõimetus on üks nõme asi, tõsiselt. Pean pea ära kuivatama ja siis vaatama, kas keegi on nõus minuga tulema. Aga jah, davaiks, ma teen korda ennast veel veits ja siis välja, tsaumiau.

xoxo

Impossible.

I remember years ago, someone told me I should take, caution when it comes to love.
I did, I did.
And you were strong and I was not.
My illusion, my mistake.
I was careless, I forgot, I did.
And now when all is done, there is nothing to say.
You have gone and so effortlessly, You have won, You can go ahead tell them.

Tell them all I know now.
Shout it from the roof top, write it on the sky love.
All we had is gone now, tell them I was happy, and my heart is broken, all my scars are open.
Tell them what I hoped would be impossible, impossible.


Falling out of love is hard, falling for betrayal is worst.
Broken trust and broken hearts. I know, I know.
Thinking all you need is there, building faith on love is worst.
Empty promises will wear. I know. 
And know when all is gone, there is nothing to say. And if you're done with embarrassing me, on your own you can go ahead tell them.